Tartu linnavolikogu otsusega nimetati Kaitseväe Akadeemia hoone ees asuv plats Kindral Põdra platsiks, jäädvustades sellega Vabadussõja kangelase kindral Ernst Põdder’i mälestuse. Nimeandmise algatasid Kaitseliit ja mitmed tartlased, kelle soov oli tuua esile Põdder’i oluline roll Eesti iseseisvuse kaitsmisel ja sõjaväe ülesehitamisel.
Kindral Põdder’i nime on Tartu linnaruumis varemgi kasutatud – aastatel 1936–1940 ja 1941–1944 kandis praegune ja endine Pepleri tänav just kindral Põdra nime. Seetõttu otsustati uue platsi nimena kasutada Kindral Põdra plats, säilitades ajaloolise järjepidevuse.
Nimeandmise protsessi käivitasid algselt EKRE nimekirjas Tartu linnavolikogusse valitud, praegu vastavalt ERK ja Isamaa liikmed Jaak Valge ning Loone Ots, tehes ettepaneku ennistada Pepleri tänavale kindral Põdra nimi.
Kindralmajor Ernst-Johannes Põdder (1879–1932) oli üks Eesti Vabadussõja võtmefiguure. Tema juhtimisel saavutasid Eesti väed võidu Landeswehri üle, mis oli Vabadussõjas üks otsustavamaid lahinguid. Lisaks mängis ta olulist rolli 1924. aasta 1. detsembri kommunistliku riigipöördekatse mahasurumisel.
Põdder sündis Alatskivil, kammerteenri pojana, ning sai hariduse Tartus ja Vilno junkrukoolis. Ta alustas teenistust Vene tsaariarmees, osaledes Vene–Jaapani sõjas ning teenides ohvitserina Siberis. Tema sõjalist pädevust tunnustati mitmete autasudega, sh Püha Vladimiri IV järgu aumärgiga.
1917. aastal asus Põdder juhtima Eesti rahvusvägede jalaväepolku ning organiseeris põrandaaluse kaitserühma, millest kasvas välja Eesti Kaitseliit. Vabadussõja alguses määrati ta sisekaitse ülemaks, seejärel juhtis ta III diviisi.
Rahuajal täitis Põdder II ja III diviisi ülema ülesandeid, oli sõjanõukogu liige ning hilisem vabadussõjalaste liikumise aktivist. Teda tunti lisaks oma sõjalistele oskustele ka erilise huumorimeele poolest. Kui kindral raskelt haigestus ja tal tuli jalg amputeerida, olevat ta öelnud: “Miks ei või üks Eesti kindral olla puujalaga, kui mõnel teisel on puupää.”
Ernst Põdder’i matused Tallinna Juhkentali kalmistul olid suur sündmus, kus teda saatsid viimsele puhkepaigale riigivanem, Riigikogu esimees, valitsuse liikmed, diplomaatilise korpuse esindajad ning tuhanded austajad nii Eestist kui ka Läti, Soome ja Poola armeedest.
Tartu otsus nimetada Kaitseväe Akadeemia esine väljak Kindral Põdra platsiks on oluline samm Eesti sõjaajaloo ja vabadusvõitluse kangelaste meenutamisel. See annab tartlastele ja külalistele võimaluse tutvuda Eesti iseseisvuse ühe võtmefiguuriga ning austada tema panust riigi kaitsmisel.
