Vabakutseline kirjanik Andre Tamm arvustab Koiduaja veergudel Tiina Jokineni raamatut „Tähekogu Vitamiin”, mis annab ülevaate kultusbändi hullumeelsete ning lustlike seikluste rajast, taustaks kogu toonase ajastu absurd.
Detsembris 2024 jõudis ahvatleva aastalõpukingitusena eestikeelsete memuaarteoste kullafondi mahukas ja soojendavalt särav meenutuslik raamat „Tähekogu Vitamiin”. Tiina Jokineni kirjutatud pühenduslik teos esitles ennast esmakordselt avalikkusele legendaarse bändi kontserdil „Vitamiin „Viimane vaatus”” Alexela Kontserdimajas jõulukuu viiendamal päeval, kus esimesed huvilised said trükisooja maiuspala kohapealt osta ja autogrammigi paluda. Hiljuti leidis see kõvade kaante vahele köidetud kõnetav kirjatöö tee minuni.
Esmapilgul tundus mulle, et rohkem kui neljasajast leheküljest koosnev materjal nõuab pikemat pistelist lugemist, aga ma eksisin. See igavesti toredalt kirjutatud ja maitsekalt kujundatud tähesärane kogumik haaras mind juba alguses ja igapäevases intensiivses lugemistuhinas oli raskusi õhtul raamatut käest panna. Suutsin selle liigutava loo neelata vähem kui nädalaga ning soovin siinkohal avaldada oma ülimalt rahuloleva kommentaari.
„Tähekogu Vitamiin” on võimas kaasahaarav panoraamülevaade endise kultusansambli Vitamiin ajaloost, selle algusest, tegutsemisaastatest ja lõpust. Värvikate tekstipeatükkide vahel räägivad oma ilmekat lugu rariteetsed fotod ansambli erinevatest koosseisudest, musitseerimistest ja reisidest. Viimase peatüki järel antakse lühike ülevaade iga bändiliikme hilisemast elukäigust, mil igaüks oma valitud rajal uutes oludes edasi liikus. Aastate lõikes on esitatud kronoloogia salvestustegevustest ja kontsertidest Eestis, Nõukogude Liidus ja mujal maailmas. Viidatakse rohketele mitmekeelsetele allikatele, millest on väärtuslikku infot ammutatud.
Tiina Jokinen on teinud ära suure ja tänuväärse töö, häälestades Vitamiini neil paljudel meloodilistel lehekülgedel ehedalt helisema. Tegemist on südantliigutava rahvaraamatuga, kuna sisuliselt pakub tagasivaade elamusi lisaks muusikutele ka kogu rahvale. Kajastub ju laias laastus kogu meie regiooni lähiajalugu paralleelselt muusikaliste detailidega. Seetõttu pean mina antud lugemisvara muuhulgas silmaringi avardavaks ajalookursuseks laiemale üldsusele. Ja rahvusvaheliselt taevakõrgustesse tõusnud Vitamiini liikmed näitavad ladusates lõikudes oma inimlikke nõrkusi ja tugevusi, haprust ja vaprust. Nad on ühed meie hulgast. Talendi ja töökusega oma rahvast esindavad viisistatud kultuuri suursaadikud. Lugeja võib kaasaelamise hoos kohati tunda ennast juba ise nende koosseisu kuuluvana. Niivõrd elutruult ja siiralt kõlavad lahedas humoorikas laadis kirjutatud read.
Raamat inspireerib nii muusikaliselt kui ka kirjanduslikult. Annab kirjutavale vaimule uusi ideid, innustab suurelisemat sõnamängu sooritama ning motiveerib muusikaga seotud isikut laulu ja pillimängu praktiseerimisel rohkem pingutama. Läbivalt lõbusa stiili ja ladusalt laotud sõnade energilises hoos rulluvad lahti inimsaatused, suhted, ajastule omased asjaajamised, sekeldused ja uskumatud seiklused. Vokaalide, pillikõlade, helivõimendite, üüratu publiku tormiliste aplauside ja hõisete kõrval näeme sõprust, armastust, riidlemisi, solvumisi, leppimisi ja eneseületusi. Saame osa omaaegsest kummalisest bürokraatiast, läbirääkimistest, kompromissidest, katsetustest ja karastustest täheks tõusmise ja orbiidil püsimise teel. Vägagi paeluvalt puudutavad Venemaal ja muudel endise NSVL aladel kulgevad kõrgelennulised kontserdireisid, tõrked transpordiga ja hotellielu kõikvõimalikud iseärasused, kriitilised hetked ja väiksemad viperused. Koguni ilmutused ja mõne karakteri hetkeline ümbersündimine.
Igav ei hakka mitte üheski peatükis ja pidev lugemistung on garanteeritud. Võimalik, et võõrkeelde tõlgituna oleks kirjeldatud tähenduslik tähtteos värvikaks globaalseks visiitkaardiks ühe väikese maa suursugusest muusikalisest kollektiivist ja kogu Ida-Euroopa muutusterohkest lähiajaloost.
Tänan ja tunnustan autorit Tiina Jokineni, kes on võtnud aega, et intervjuude ja kirjalike allikate abil kõik need mõjukad meenutused rahvale kirjasõnas nähtavaks muuta ja hinges helisema seadistada. Selleks tööks leitud aeg on kvaliteetaeg, mis on nüüdseks teinud Eesti väärika muusikaajaloo veelgi rikkamaks ja väärtuslikumaks.
