Sel nädalal jätkusid Ukraina ja Venemaa vahelises sõjas taktikalised arengud, strateegilised nihked ja uue sõjalise abi kohaletoimetamine. Kuigi Vene väed jätkasid oma aeglaseid edusamme mitmes rindelõigus, sai Ukraina kätte esimese partii Prantsusmaa Mirage 2000 hävituslennukeid ja Hollandi viimase F-16 partii. Samal ajal intensiivistasid mõlemad pooled rünnakuid energiataristu vastu, kasutades juhtimata lennukeid (UAV-sid). Järgneb üksikasjalik ülevaade peamistest sündmustest rindejoonel.
Prantsusmaa tarnis Ukrainale esimesed Mirage 2000 hävituslennukid, mis on oluline lisa Ukraina õhuvõimetele. Mirage 2000-d vähendavad Ukraina sõltuvust USA-st saadetud F-16-dest, eriti kui need varustatakse SCALP-EG täppisrelvadega (Prantsuse vaste Storm Shadow’le).
Holland saatis oma viimase F-16 partii, tugevdades veelgi Ukraina õhuväge. Siiski võtab uute lennukite integreerimine operatiivkasutusse aega, kuna pilootidel ja komandöridel tuleb nende võimaluste ja piirangutega tutvuda.
Ukraina Su-27 kaotus eelmisel nädalal, mille Venemaa Su-30SM-2 hävitas R-37M raketiga, rõhutas Ukraina jätkuvaid väljakutseid õhuruumi valdamisel. Intsident näitas vajadust parema koordineerimise järele uute lennukite, sealhulgas Mirage 2000-ga.
Kurski oblastis viis Ukraina läbi 5 km sügavuse rünnaku Makhnovka ja Tšerkasskaja Konopelka lähedal, tõrjudes tagasi kuue nädala jooksul Venemaa poolt saavutatud edusammud piirkonnas. Rünnak laiendas Ukraina rinde tiiba ja tõukas Vene väed välja nende Psjoli jõe ületuskohast. See saavutus maksis aga kätte: kuus Ukraina sõidukit hävis ja 21 sai kahjustada. Samal ajal jätkasid Põhja-Korea väed rünnakuid Nikolski suunal, alustades 16-tunniseid jalaväelaineid. Termokaameratega droonidega varustatud Ukraina väed tõrjusid need edukalt tagasi, põhjustades raskeid kaotusi.
Hõivatud Ukraina aladel laiendasid Vene väed oma sillapead Oskili jõe taha, jätkates pealetungi, mis algas kümme nädalat tagasi. Hoolimata Ukraina varasematest edukatest vasturünnakutest (nt Novomlõnski sillapea), on Kiievi koordineerimata reaktsioonid võimaldanud Vene vägedel positsioone taastada ja laiendada.
Tšassiv Jari juures näitasid Vene väed kohandumisvõimet, ehitades 2 km pikkuse võrguga kaetud tunneli, et kaitsta oma logistikasõidukeid Ukraina droonirünnakute eest. See innovatsioon näitab konflikti muutuvat olemust ja droonitõrje meetodite tähtsust.
12. Azovi brigaad liikus 3 km edasi puhastusoperatsioonil Leonidivkast Nelipivkasse, süstemaatiliselt tühjendades keldreid ja maju. Ukraina droonid jätkavad Vene kaitseliinide pommitamist, muutes Venemaa pealetungioperatsioonid raskesti teostatavaks.
Märkimisväärne sündmus oli 28. brigaadi ja 57. tankitõrjedivisjoni poolt Vene Su-25 alla tulistamine, millele järgnes Mi-8 päästehelikopteri FPV-droonirünnak.
Pokrovski sektoris vähendasid Ukraina vasturünnakud Vene pealetungide intensiivsust peaaegu 50%, tänu droonide efektiivsele kasutamisele. Siiski takistab Kiievi kõrgema juhtkonna koordineerimatus ja mikrohaldamine edusamme.
Rindeteadetest selgub, et Vene väed alustavad sageli rünnakuid ilma luureandmeteta, põhjustades endale suuri kaotusi. Ukraina droonioperaatorid on olnud eriti tõhusad Vene jalaväe ja sõidukite elimineerimisel.
Andriivka juures on mõned Ukraina väed endiselt Vene vägede poolt ümberpiiratud katlas, kust väljamurdmise edusammud on minimaalsed. Vene droonid jätkavad positsioonide pommitamist, süvendades kriisi.
Velõka Novosilka juures märkasid Ukraina droonioperaatorid, et Vene väed kasutavad nüüd tsiviilisikuid inimkilbina droonirünnakute eest kaitsmiseks. See taktika rõhutab taas moskoviitliku impeeriumi julma olemust.
Kurnamissõda jätkub Dnepri jõe ääres, kus mõlemad pooled ründavad teineteise sõidukeid. Vene väed on kuulutanud iga liikuva sõiduki legitiimseks sihtmärgiks, ohustades veelgi tsiviilelanikke.
Kuigi Vene vägesid on naeruvääristatud oma kaootilise taktika pärast, on nad näidanud leidlikkust drooniohtudele kohanemisel (nt Tšassiv Jari sektoris ehitatud tunnelid). Ukraina tuginemine detsentraliseeritud, kohapealsel algatusel põhinevatele operatsioonidele (nt Novomlõnski vasturünnak) rõhutab tsentraliseeritud juhtimissüsteemide piiranguid. Strateegilise nägematus ja koordineerimatus aga takistab pidevalt taktikalise edu laiendamist.
Mirage 2000-de ja F-16-de saabumine pakub Ukrainale uusi võimalusi, kuid nende efektiivsus sõltub sellest, kui kiiresti piloodid ja komandörid neid olemasolevatesse operatsioonidesse integreerivad.
Samal ajal kasutavad Vene väed ära nõrku kohti Ukraina kaitses, eriti Kupjanski ja Andriivka sektorites. Sõja pikenedes saabub mõlema poole jaoks kriitiline periood innovatsiooniks ja kohanemiseks.
