Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustas 21. aprillil muinsuskaitsekuu pidulikul avamisel Poola ajaloolast ja reenactmenti-entusiasti Jacek Cieleckit oma teenetemedaliga. Autasu anti Cieleckile tema aastatepikkuse töö eest Eesti sõdurite saatuse uurimisel ja tutvustamisel Teises maailmasõjas, eeskätt Sileesias ja Tšehhimaal.
Auhinna andis Tallinnas üle Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Madis Morel, kes rõhutas Cielecki tööd kui silmapaistvat panust Eesti ajaloomälu säilitamisse. Cielecki töö on toonud nähtavale paljud seni unustuse hõlma vajunud lood Eesti sõjameestest, kelle saatus viis nad kodumaast kaugele, võõrasse sõjakeerisesse.
Cielecki on sündinud 1991. aastal Opoles (tuntud ka kui Oppeln) ning juba lapsepõlvest saati tundnud sügavat huvi Teise maailmasõja vastu. Tema teekond Eesti leegionäride uurimisel algas 2012. aastal, mil ta võttis ühendust Eesti Leegioni Sõprade Klubiga ja teatas, et kunagiselt Oppelni lahinguväljalt on leitud 46 eestlasest sõduri säilmed. Eesti toetas nende ümbermatmist kodumaale, kuid rahvusvahelise tava tõttu maeti nad Wrocławi lähedal asuvale Saksa kangelaskalmistule Nadolices, kus nad puhkavad tänini.
Tänu Cielecki ja tema kaaslaste tööle on viimase kümne aasta jooksul saanud selgemaks kümnete, kui mitte sadade, Eesti sõdurite viimne teekond. Oma uurimistöö on ta jäädvustanud põhjalikus, 550-leheküljelises raamatus „Porisse tallatud lootus”, milles käsitletakse Eesti leegionäride võitlusi, ümbermatmisi ja saatust 1944–1945. aastal. Raamat on ilmunud 2016. aastal ka eesti keeles.
Cielecki on aktiivne ajaloo taaskehastamise klubis GRH Festung Breslau, kus keskendutakse 20. Eesti Relva-SS diviisi võitluste taaslavastamisele. Tema eestvedamisel on Poolas korraldatud mitmeid mälestusüritusi, milles on au sees just Eesti sõjameeste meenutamine.
„Minu jaoks pole see ainult järjekordne autasu, vaid eelkõige meeldetuletus, et kõike pole veel uuritud, räägitud ja avastatud,” ütles Cielecki pärast tunnustuse saamist. Ta pühendas auhinna oma Tšehhi kaasteelistest sõpradele – Jürgenile ja Adamile – kelleta paljud avastused poleks olnud võimalikud.
Cielecki sõnul on eestlased ja Eesti saanud osaks tema elust. „Ma tunnen, et see on mu teine kodu,” ütleb ta, lisades, et õpib ka eesti keelt, hoolimata selle raskusest. Ta kinnitab, et Eesti ajalugu on teda sügavalt puudutanud ja temast on saanud selle loo kandja ka väljaspool Eesti piire.
