Kohus andis õiguse vaktsineerimata kaitseväelastele

Tartu halduskohus võttis neljapäeval, 5. oktoobril vastu otsuse, milles tunnistati koroonaviiruse vastu vaktsineerimata viie kaitseväelase reservi arvamine õigusvastaseks ning mõisteti nende kasuks välja hüvitised. See märkimisväärne kohtuotsus puudutab 2021. aastal aset leidnud vaktsineerima survestamise ning sundvaktsineerimise teemat, pakkudes lahendust toonastele õiguslikele ja eetilistele küsimustele.

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem kinnitas 31. augustil 2021 käskkirja “Kaitseväe töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs. Bioloogiline ohutegur. Covid-19” koos tegevuskavaga. Selle alusel vabastas kaitsevägi viis kaitseväelast teenistusest ja arvas nad reservi. Põhjuseks oli asjaolu, et nimetatud kaitseväelased ei esitanud tõendeid vaktsineerimise või COVID-19 läbipõdemise kohta.

Viis kaitseväelast, kes vabastati teenistusest tahtevastaselt, esitasid kohtule kaebused kaitseväe juhataja käskkirja vastu, nõudes selle tunnistamist õigusvastaseks ja hüvitiste väljamaksmist või teenistusesse naasmist.

Tartu halduskohus rahuldas neljapäeval kaks kaebust täielikult ja kolm osaliselt. Samuti tunnistas kohus kõigi viie kaitseväelase teenistusest vabastamise käskkirjad õigustühiseks, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Siim Saavik Postimehele.

Ühtlasi tunnistas kohus õigusvastaseks kõik viis käskkirja, millega kaebajad vabastati ametikohalt ja arvati reservi. Kohus mõistis kaitseväelt kõigile kaebajatele välja hüvitise, milles suurus sõltus nende staažist ning sellest, kas kaebajad kasvatasid alla 7-aastast last. Samuti jäid kaitseväe kanda kaebajate menetluskulud.

Koroonaviiruse vastase võitluse käigus 2021. aastal toimunud massilise vaktsineerimise kampaaniad tõid kaasa palju juhtumeid, kus inimesed kaotasid oma töökoha vaktsineerimisest keeldumise tõttu või kus neid survestati muul viisil end vaktsineerima. Koos paljude erinevate halduskohtu otsustega, mis on õigusvastaseks kuulutanud erinevaid sundvaktsineerimise juhtumeid, tõstatab käesolev kohtuotsus olulisi küsimusi. See näitab, et avaliku tervise eesmärk ei saa anda täielikku vabadust riigivõimule põhiseaduslike kodanikuõiguste piiramiseks.

Kuigi vaktsineerimise ja teenistuse kohustuse suhe on jätkuvalt vaidluse all, näitab see kohtuotsus, et õiguskaitsevahendid on olemas ja neid kasutatakse juhtudel, kus õigusi peetakse riivatuks.