Kui 2008. ja 2010. aastal Saaremaalt Salmelt avastati iidsed laevmatused, oli tegemist ülemaailmse arheoloogilise sensatsiooniga. Kunagi varem ei oldud leitud selliseid viikingilaevu, kuhu oleks maetud nii suur hulk mehi. Leiukompleks osutus aga sedavõrd rikkalikuks, keerukaks ja infotihedaks, et teadlaste erialadevaheline töö on võtnud aega peaaegu kaks aastakümmet. Alles nüüd, 2026. aastal, on jõutud esimeste sügavamate ja laiahaardelisemate uurimistulemuste avaldamiseni laiemale publikule, kusjuures ekspertide sõnul jätkub leiukohas avastamisrõõmu veel pikkadeks aastateks.

Selle pikaajalise ja põhjaliku teadustöö tähisena on äsja ilmunud suureformaadiline ja värvitrükis ingliskeelne artiklikogumik „The Salme Ship Burials: Two Eighth-Century Mass Graves on Saaremaa Island, Estonia. Recent Research“ („Salme laevmatused: kaks 8. sajandi massihauda Saaremaalt. Hiljutised uurimused“). Teadlaste Lembi Lõugase ja Heidi Luige koostatud teos sisaldab 13 teadusartiklit, mis demonstreerivad ilmekalt leiukoha multidistsiplinaarset iseloomu ning toovad muistsete sõdalaste loo lugejateni enneolematu detailsusega.

Kogumiku artiklid jagunevad laiemalt viide põhiteemasse, pakkudes detailset pilti 8. sajandi sündmustest ja tolleaegsest elukorraldusest. Esmalt avavad maastiku- ja kultuurmaastiku uuringud, millised olid kohaliku ühiskonna, looduskeskkonna ja rannajoone tingimused matuste toimumise ajal. Paralleelselt sellega annab rikkalik relvade – eriti uhkelt kaunistatud mõõkade – analüüs hindamatut teavet toonaste käsitööoskuste ja kaugeleulatuvate kaubandussidemete kohta.

Maetud sõdalaste igapäevaelu ja kultuuri aitavad mõista arvukad isiklikud esemed, nagu näiteks matuste juurest leitud mängunupud, luukammid ja sõled. Samuti on teadlased iidsete laevade rekonstrueerimiseks ja nende ehituse peensusteni mõistmiseks võtnud appi tänapäevased tipptehnoloogiad, eeskätt 3D-modelleerimise ja fotogramm-meetria.

Üheks kõige kõnekamaks osaks kogumikus on aga inim- ja loomaluude uuringud. Need jäänused kinnitavad, et maetud mehed surid suure tõenäosusega vägivaldselt. Lisaks annavad luustikud teavet maetute tervise, toitumise ja algupärase päritolu kohta. Matuste juurest leitud koerte ja röövlindude jäänused viitavad ühemõtteliselt, et neil loomadel oli tollases matusekombestikus eriline ja sümboolne tähtsus.

Vaatamata äsja ilmunud mahukale kogumikule ei ole Salme laevmatuste lugu veel kaugeltki lõpuni räägitud. Äsja päevavalgust näinud uuringud rõhutavad, et see erakordne leiukoht pakub teadlastele endiselt hulgaliselt uusi küsimusi ja uurimisvõimalusi. Salme kompleks on jätkuvalt asendamatu allikas eelviikingiaja ja varase viikingiaja ühiskonna, sõjapidamise ning matusekommete mõistmiseks, mistõttu jätkuvad teadlaste interdistsiplinaarsed uuringud täie hooga ka tulevikus.