Saksamaal on 6. septembril toimuvad Saksi-Anhalti liidumaa parlamendivalimised kujunemas üheks aasta tähelepanuväärseimaks poliitiliseks jõuprooviks. Alternatiiv Saksamaale (AfD) eesotsas kohaliku liidri, 35-aastase Ulrich Siegmundiga juhib küsitlusi selge edumaaga ning võimalus, et partei tõuseb esimest korda liidumaa valitsusse, on tekitanud Saksamaa avalikkuses nii elevust kui ka paanikat.
Eelmisel nädalal avaldatud uuring näitab AfD-le 42% ja Kristlik-Demokraatlikule Liidule (CDU) 22% toetust. Sotsiaaldemokraadid (SPD) koguks 8%, Vasakpartei 11% ning rohelised 6%. AfD on seega küsitluses CDU-st lausa 20 protsendipunkti võrra ees.
Valimised toimuvad 6. septembril. Saksi-Anhalt on üks Saksamaa idapoolseid liidumaid, kus AfD toetus on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning partei võib kujuneda seal selgelt suurimaks jõuks. Küsitluste järgi sooviks 42% sealsetest elanikest, et järgmise liidumaa valitsuse moodustamise eest vastutaks AfD, samal ajal kui CDU-d eelistaks selles rollis 41%.
Siegmund ise on muutunud AfD uue põlvkonna üheks silmapaistvamaks esindajaks. Tagesschau kirjeldas teda juba suvel kui teistsugust AfD poliitikut: kampaanias on ta pigem sõbralik ja vahetu kui terav ning tema esinemisi saadab tugev kohaliku rahva poole pöördumise rõhk. Samal ajal peetakse tema poliitilist programmi erakonna mõõdupuude järgi väga jõuliseks.
Kampaania ümber tekib üha uut poleemikat ja skandaale. Katsed Siegmundi tõusu pidurdada on jõudnud nüüd selleni, et tähelepanu pööratakse tema kampaaniaüritustel viibivale parempoolsele YouTube’i sisuloojale, kes kannab nime „Aktivist Mann“. Tema meetod seisneb selles, et ta läheb vasakpoolsete aktivistide ja ajakirjanikega otse konflikti, küsib neilt teravaid küsimusi ja pöörab nende endi töövõtted nende vastu. Sellised olukorrad võivad olla tulised ja konfliktsed, kuid videod levivadki sotsiaalmeedias just seetõttu.
Üheks kõnekaks näiteks on väljaande Apollo peatoimetaja ja NIUS-i kolumnisti Benedikt Brechtkeni sotsiaalmeediapostitus, milles ta reageeris „Aktivist Manni“ videole erakordselt teravalt: „Kui see tüüp on saksa rahvas, siis olen mina rahvastikuvahetuse poolt.“
Samal ajal on rühmituse Filmkunstkollektiv juhi Simon Kauperti stiil hoopis teistsugine. Kaupert on reageerinud liberaalse meedia tegevusele hoopis rahulikumalt. Ta on Spiegel TV ajakirjanikele öelnud, et nende lood on AfD jaoks „tasuta reklaam“ ning et iga nende avaldatud lugu võib tuua erakonnale „alati ühe valija juurde“.
Sellel vaidlusel on Saksi-Anhalti valimiste kontekstis ka laiem tähendus. AfD on oma edu kasvatanud erinevates valijagruppides. Viimaste uuringute järgi on erakond eriti tugev nooremate ja keskealiste valijate seas ning CDU edestab AfD-d eelkõige üle 65-aastaste hulgas.
Seetõttu jälgitakse Sachsen-Anhalti valimisi kogu Saksamaal. Küsimus ei ole ainult ühes 2,2 miljoni elanikuga liidumaas, vaid selles, kas AfD suudab muuta oma suure küsitlustoetuse reaalseks poliitiliseks võimuks.
42-protsendiline toetus ei annaks siiski automaatselt absoluutset enamust parlamendikohtadest. Lisaks on ülejäänud Saksamaa erakonnad seni enamasti välistanud koostöö AfD-ga. Ent ilma AfD-ta valitsuse moodustamine oleks Saksi-Anhaltis samuti väga keeruline, kuna CDU vajaks selleks tõenäoliselt Vasakpartei toetust, mida enamik valijaid samuti ei poolda.
Saksi-Anhalti valimistest võib seega saada Saksamaa poliitilise süsteemi järjekordne proovikivi. AfD-l on võimalus näidata, et tema toetus ei piirdu protestihäälega, vaid suudab muuta erakonna tegelikuks juhtivaks poliitiliseks jõuks. Teiste erakondade jaoks tähendaks see omakorda, et senist välistamisstrateegiat tuleb hakata ümber hindama.
Valimispäev 6. septembril näitab, kas küsitluste pilt peab paika – ja kas Saksamaa poliitiline klass on valmis toime tulema olukorraga, kus AfD-st võib saada liidumaa suurim erakond.
