Metsküla Algkooli sulgemise küsimus on juba pea aasta pälvinud laialdast tähelepanu ja kriitikat. Geograaf Püü Polma ettekandel GIS-päeval toodi esile kartograafilise ja geoinformaatilise lähenemise vajalikkus selliste regionaalpoliitiliste otsuste tegemisel. Polma koostatud ruumianalüüs ja kaardid näitavad ilmekalt, kuidas väikese külakooli sulgemise otsus võib mõjutada laiemalt kogu piirkonda ja kogukonda.
Metsküla Algkool, mis asub Lääne-Eestis, Matsalu rahvuspargis, on kohaliku kogukonna jaoks palju enamat kui lihtsalt haridusasutus. Koolil on sümboolne ja praktiline tähtsus piirkonna elujõulisuse tagamisel. Kuigi koolis käib praegu 20 õpilast, võiks õpilaste arv ilma sulgemisohtu olemata tõusta üle 30 lapse. See näitab selgelt, et koolil on potentsiaali kasvada ja areneda.
Lääneranna vald, mis tekkis 2017. aastal haldusreformi käigus, on võtnud suuna oma koolivõrgu radikaalsele ümberkorraldamisele. Märtsis otsustas vallavolikogu sulgeda kaks kooli, sealhulgas Metsküla Algkooli, ning vähendada klasside arvu teistes koolides. Vallavolikogu põhjendab seda otsust vajadusega viia koolivõrk vastavusse vähenenud laste arvuga ja parandada valla laenuvõimekust, et ehitada uus koolihoone Lihulasse ning tõsta õpetajate palku.
Reformi vastased, sealhulgas paljud lapsevanemad ja kogukonna liikmed, on otsuse vaidlustanud kohtus. Nad kinnitavad, et analüüsid, mille alusel otsus tehti, olid puudulikud ja kallutatud, ning et kogukondi ei kaasatud otsustusprotsessi. Sulgemise vastased leiavad, et selline reform viib kogu piirkonna süvenevasse ääremaastumisse ja kogukondade lõhkumiseni.
Analüüsid näitavad, et Metsküla Algkooli pidamine ei ole vallale pelgalt kulu, vaid ka tuluallikas. Paljud pered on otsustanud kolida või jääda valda just tänu kooli olemasolule, mis toob vallale maksutulu. 20 inimese maksutulud katavad kooli ülalpidamise kulud, mis näitab, et kooli sulgemine oleks vallale majanduslikult kahjulik.
Võrreldes Lääneranna valda teiste omavalitsustega, paistab silma, et juba enne reformi oli valla koolivõrk üks hõredamaid Eestis. Koolivõrgu tiheduse kaart näitab, et Lääneranna vallas on üks kool umbes 200 ruutkilomeetri kohta, samas kui mõnes teises omavalitsuses on kool iga pooleteise ruutkilomeetri kohta. Selline olukord seab küsimärgi alla hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi äärealadel.
Lääneranna valla koolivõrgu ümberkorraldamise otsus on võrreldav Saarde vallaga, kus rahvastik on koondunud rohkem keskuste ümber ja asustamata alasid on rohkem. Tali kooli sulgemise järel on rahvastik Tali piirkonnas vähenenud 23%, võrreldes valla keskmise 7% vähenemisega. Laste arv on Tali piirkonnas vähenenud 50%. See näitab selgelt, et koolide sulgemine võib kiirendada ääremaade tühjenemist.
Väide, et Lääneranna vald kulutab haridusele erakordselt palju, ei pea geograafi sõnul paika. Tegelikkuses on hariduskulud valla eelarvest väiksemad kui riigi keskmine. Viimase viie aasta keskmisena moodustavad hariduskulud Lääneranna vallas 43% eelarvest, riigi keskmine on 47%. See näitab, et vald on juba praegu hariduse arvelt kokku hoidnud.
Metsküla Algkooli sulgemise otsus peegeldab laiemat regionaalpoliitilist viga, mis kiirendab ääremaade tühjenemist ja kahjustab kohalikke kogukondi. Kartograafiline ja geoinformaatiline analüüs näitab selgelt, et selliste otsuste tegemisel tuleb arvestada ruumiandmete ja kohalike oludega. Kooli sulgemine ei ole ainult kohaliku kogukonna probleem, vaid mõjutab kogu valda ja piirkonda laiemalt. On aeg, et otsustajad vaataksid kaugemale lühiajalistest finantsargumentidest ja kaaluksid pikemaajalisi regionaalpoliitilisi tagajärgi.
