SA Eestlaste Eesti juhataja Ruuben Kaalep rõhutas Postimehes avaldatud artiklis, et suurprojektide, sealhulgas tuuleparkide, arendamisel tuleb pöörata tõsisemat tähelepanu kohalike elanike muredele ning võimalikele keskkonna- ja julgeolekuohtudele. Kaalep selgitas, et vastuseis ei tulene mitte alternatiivenergia põhimõtete eitamisest, vaid läbimõtlemata ja keskkonnavaenuliku planeerimise kriitikast.
Kaalepi artikkel ilmus vastuseks Erkki Bahovski poolt teisipäeval kirjutatule: “Näeme ju vastuseisu pea igasugustele alternatiivse energia plaanidele. Olgu nendeks kas tuulepargid meres või maal, tuumajaam – kohe leidub keegi, kelle väitel kahjustavad tuulepargid oluliselt inimeste tervist, mõjuvad halvasti ümbruskonnale jne. Tuumajaamast pole ses plaanis vist mõtet üldse rääkida. Lisagem sinna veel muud vastuseisud, näiteks Nursipalu harjutusväljakule või Tartu tselluloositehasele.”
Kaalepi hinnangul pisendatakse sageli tuuleparkide tekitatud keskkonnaohte. “Siiski on teaduslikud faktid nende ohtude kohta murettekitavad,” leiab Kaalep. “Ornitoloogid ja looduskaitsjad on korduvalt hoiatanud, et tuuleparkide rajamine ohustab mitmeid haruldasi linnuliike, sealhulgas kotkaid ja must-toonekurge. Nende liikide väljasuremine Eesti pinnal oleks korvamatu kaotus, mida majanduslik kasu ei saa üles kaaluda. Lisaks võivad meretuulepargid häirida lindude rändeteid, tekitada barjääriefekte ning suurendada lindude kokkupõrgetest tingitud suremust.” Samuti tõi Kaalep esile Eesti Ornitoloogiaühingu hoiatused, mille kohaselt ei tohiks tuulepargid kerkida lindude rände- ja pesitsusaladele.
Lisaks keskkonnamuredele tõi Kaalep välja tuuleparkide võimaliku negatiivse mõju Eesti julgeolekule. Nii näiteks on kaitseväe luurekeskuse ja mereväe juhtide hinnangul tuulepargid ohtlikud, kuna need võivad lühendada eelhoiatuse aega ning raskendada luureandmete kogumist ja relvasüsteemide kasutamist.
Kaalep puudutas ka kohalike elanike tervisemuresid. Ta viitas infraheli võimalikule tervisemõjule ning tuulikute tekitatud mürareostusele, mis ulatub tema sõnul mõnel juhul üle 100 dB(A). “Infraheli mõju tundlikumatele inimestele vajab tõsist uurimist,” märkis ta.
Vastuseks väidetele, nagu oleks tuuleparkide vastased ka tuumajaama vastu, juhtis Kaalep tähelepanu, et nii Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) kui ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on oma programmides toetanud tuumajaama rajamist. Tema sõnul pole vastuseis tuuleparkidele alternatiivenergia vastane, vaid suunatud halbade planeeringute ja keskkonnamõjude vastu.
Kaalep rõhutas kohalike kogukondade otsustusõiguse olulisust ja hoiatas, et nende arvamuste eiramine õõnestab demokraatlikke väärtusi. Ta tõi näiteks Nursipalu harjutusväljakuga seotud probleemid, kus kohalike elanike kaasamata jätmine on tekitanud rahulolematust ja isegi vastasseisu. “Kui riik surub projekte peale ilma kohalikega arvestamata, loob see pinnase rahulolematusele, mida saab ära kasutada vaenulik propaganda,” hoiatas Kaalep.
“Tallinnast vaadates on kerge alahinnata kohalike elanike rahulolu tähtsust julgeoleku tagamisel,” kirjutab Kaalep. “Arvatakse, et kohalikud tahavad üksnes raha ja et valdade suurem rahastus korvab elukeskkonna hävingu. Küsimus ei ole aga rahas, vaid just nimelt kesk- ja kogukonnas. Minul isiklikult on olnud väga raske paljudele Võrumaa inimestele selgitada Eesti kaitsmise vajadust, Ukraina vabadusvõitlust ja Venemaa ohtu. Selle on raskeks teinud valitsus, kes justkui peab oluliseks üksnes Tallinna inimeste julgeolekut, aga Võrumaa inimeste muret keskkonna, oma kohaliku kultuuripärandi ja keele pärast ei võeta tõsiselt. Naeruvääristas ju koguni peaminister võrokeste põlisrahvaks kuulutamist.”
Kaalep kutsus üles rohkem austama kohalike inimeste arvamust ning leidma lahendusi, mis arvestavad nii keskkonnakaitse, kogukonna huvide kui ka julgeolekuvajadustega. Tema sõnul on Eesti tuleviku kindlustamise eelduseks ühistöö, mis tähendab kogukondade ja looduskaitsjate seisukohtade austamist. “Elanike demokraatlikud otsused, sealhulgas vastuseis suurarendustele, väärivad austust. Sildistamine ja halvustamine ei ehita sildu ega too lahendusi. Eesti tulevik on võimalik vaid ühistöös – austades inimesi, kes seda maad armastavad ja siin elavad,” sõnas ta lõpetuseks.
