Endine Riigikogu liige Ruuben Kaalep kirjutas praegusele Reformierakonna fraktsiooni esindajale Hanah Lahele avaliku pöördumise seoses uues koalitsioonileppes sisalduva plaaniga määratleda majandusmetsadeks 70% Eesti metsamaast, kutsudes teda üles seisma erakonnakaaslaste seas looduskaitse ja elurikkuse säilimise eest. Avaldame kirja täismahus.

Hea Hanah,

me ei ole kunagi kohtunud, aga ma usun, et meil on mõndagi ühist. Sina oled XV Riigikogu noorim liige, mina olin XIV koosseisus samuti noorim.

Kui noored satuvad poliitikasse, siis tavaliselt kirglikult oma põhimõtete eest seistes, oma südameasju ajades. Meie põlvkonnal on kohustus muuhulgas avada uusi uksi ja aknaid, murda seniseid tabusid, ning mitte lasta end raamistada varasemate põlvkondade jäikade mõttemallide poolt.

Ilmselt on meil mitmetes küsimustes erinevad maailmavaated, kuid meid ühendab see, et oleme mõlemad siiralt ja järjekindlalt seisnud keskkonnakaitse eest. Me teame mõlemad, et ei saa olla mures vaid maailmapoliitika ja inimkonna tuleviku pärast, kui sulgeme samal ajal silmad selle ees, mis saab nii kogu maailma kui Eesti loodusest ja keskkonnast. Meie vastutus on suurem.

Sinu erakond on valitsusleppes lubanud muuta metsaseadust järgnevalt:

„Tagame metsaseaduse alusel põhimõtte, et 70% Eesti metsamaast on majandusmetsana majandatav ilma täiendavate piiranguteta, arvestades metsade olulisi funktsioone – ökoloogilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke.“

Tõlkes tähendab see, et 70% meie metsamaast tohib tulevikus allutada lageraiele. Teadlased on aastaid hoiatanud, et selline tee viib elurikkuse kadumiseni, loodusliku tasakaalu kokkuvarisemiseni ning Eesti maastikupildi pikaajalise muutumiseni. Juba praegu on Eestis raiutud rohkem, kui mets taastuda suudab.

Majandusmetsade osakaalu tõstmine võimaldaks eemaldada kaitse alt 37 400 hektarit metsa. Samuti lubaks see vähendada kaitsealade pindala, kui muul moel seatud piirangud langetavad majandusmetsade osakaalu alla 70%.

See ei ole mõistlik tasakaal ega ka „kuldne kesktee“. See on selge alistumine survele, mis tuleb ühe kitsa huvirühma poolt – tööstussektorilt, kelle huvi ei ole metsa kui ökosüsteemi säilitamine, vaid puidu kui ressursi maksimaalne väljavedu.

Elurikkuse säilimist ei taga looduskaitse vaid 30% ulatuses, eriti kui see protsent sisaldab ka piiranguvööndeid, kus lageraie on praegugi lubatud. Looduskaitset ei tohi pagendada eraldatud reservaatidesse. Toimiv looduskaitse tähendab ühendatud ökosüsteeme, terviklikku rohevõrgustikku, mis katab kogu Eestit – nii riigimetsi kui erametsi, kaitsealasid kui majandusmetsi.

Ornitoloogid on juba ammu löönud häirekella: metsalindude arvukus väheneb intensiivse lageraie tulemusena iga aastaga 0,5% võrra. Eesti loodusest on täielikult kadunud rabapistrik, punakurk-kaur, veetallaja, siniraag. Elurikkaid metsi lageraiudes kaob lisaks ohustatud linnuliikidele metsataimestik ning lõpuks hääbub ökoloogiline mitmekesisus.

Ja kuigi sageli seatakse looduskaitse vastamisi majandushuvidega, on tõde vastupidine: üleraie kägistab lõpuks ka Eesti metsandussektori enda. Kui igal aastal raiutakse juurdekasvust rohkem, siis ei jää alles ei töökohti, kvaliteetset toorainet ega võimalust arendada väärindavat, jätkusuutlikku metsamajandust.

Hanah, Sa oled näidanud end tõsise ja põhimõttekindla poliitikuna. Teades Sinu senist pühendumust keskkonnakaitsele, ei usu ma, et Sa oleksid südames rahul sellega, mis lageraie nimel praegu ohvriks tuuakse.

Minagi ei kartnud isegi oma fraktsiooni noorima liikmena seista vastu enda koduerakonna enamusele, kui kaalul olid põhimõtted – olgu siis välispoliitikas või looduskaitses. Positsioonid Riigikogus või erakonnas on mööduvad, väärtused jäävad.

Sul on mõju – nii erakonna sees kui avalikkuses. Sinu hääl fraktsioonis võib olla see, mis sunnib mõtlema, peatuma, kaaluma. Julgus seista oma väärtuste eest on vahel nakkav – ja võib liigutada kogu fraktsiooni.

Hanah, kas suudaksid olla kivike hammasrataste vahel, mis peatab selle loodusvaenuliku eelnõu?