Sisseränne Euroopasse on viimastel aastakümnetel võtnud ennenägematud mõõtmed. Kõnealust olukorda on põhjalikult analüüsinud Sinise Äratuse juhatuse liige Ronald Judin, kes väljendab Uutes Uudistes avaldatud arvamusloos vajadust riigipiiride kaitse järele. “Kui me praeguseid migratsioonitrende ümber ei pööra, siis on Euroopal pikas perspektiivis väga vähe elulootust,” leiab Judin.
Euroopa rahvastiku koosseis on viimase sajandi jooksul märkimisväärselt muutunud, tuues rändega kaasa suure hulga muudest maailmajagudest pärit inimesi ja nende järeltulijaid. “Nii suurt kolmandatest riikidest pärit inimeste ja nende järeltulijate osakaalu ei ole siin kunagi olnud,” viitab Judin.
“Rahvuslik mitmekesisus, nagu eesti rahvas hästi teab, vähendab ühiskonna sidusust ja usaldust, tõstab kuritegevust ning kultuurikonfliktide riski,” rõhutab Judin. See on tekitanud mitmeid küsimusi seoses ühiskonna sidususe, kultuurikonfliktide ning riigi enda eksistentsiaalse jätkusuutlikkusega. “Niisugune areng on ohtlik, sest oma riigita olemine võib rahva hukutada, nagu näeme oma Venemaal elavate vennasrahvaste puhul,” leiab Judin.
Judin juhib tähelepanu asjaolule, et immigratsiooni kontroll on oluline Euroopa identiteedi ja kultuuri säilimise seisukohalt. Ta toob välja, et tugevad piirid on vajalikud illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks ning Euroopa riikidel on kohustus tagada oma piiride kaitse. Ilma piisava piirikontrollita võib immigrantide arv jätkuvalt suureneda, mis omakorda võib kaasa tuua kultuurikonflikte ja ühiskonna destabiliseerumist.
“Üks minu Venemaalt pärit sõber on öelnud, et kui valitsus otsustaks idapiiri täielikult avada, siis jookseks Venemaa veel sama päeva keskööks rahvast tühjaks,” viitab Judin. Selle ja muude näidete varal põhjendab ta, et kontrollimatu sisseränne tähendaks Euroopa rahvastele eksistentsiaalset ohtu. “Järelikult peame tegema kõik, et piiri ei saaks ületada illegaalselt,” leiab autor.
Autor rõhutab vajadust karmi piirivalve järele, et illegaalse piiriületuse saatus mõjuks heidutavalt. Ta toob näiteid piirivalve karmuse vajalikkusest ning toetab ideed, et Euroopa peab olema selge sõnumi saatja, et paadipõgenikud ega illegaalsed immigrandid ei ole teretulnud. “Kuigi see idee käivitab alarme mitte ainult pseudo-, vaid ka päris inimõiguslaste peades, võib väita, et niisuguse sõnumi saatmisega liigub kogu vastutus Vahemerel hukkunute eest Euroopalt Aafrikale ja Aasiale – kui on täiesti kindel, et neid vastu ei võeta ja ettevõtmine tapab, siis valiks paadi veel vaid hull,” selgitab Judin.
Samuti käsitleb Judin immigratsiooni kasutamist hübriidsõja relvana ning tõstab esile vajaduse tõhustada piirikaitset, et ennetada Euroopa nõrgenemist. Ta rõhutab, et immigrantide saabumine Euroopasse võib olla osa vaenulike riikide strateegiast ning seetõttu on vaja võtta meetmeid selle ohu tõrjumiseks. Lisaks viitab ta, et immigratsiooni kaudu põlisrahvaste väljatõrjumine on rahvusvahelise õiguse järgi genotsiid.
“Praegu Euroopas toimuvat võib käsitleda tingimuste tekkimisena, mis toovad kaasa Euroopa põlisrahvaste osalise või täieliku hävinemise,” kirjutab Judin. “Siit tekib küsimus, kes on nende tingimuste tekkimises süüdi – kas valitsused, kes immigrandid siia lubasid, või immigrandid ise.” Tema sõnul peab ka rahvusvaheline õigus võimaldama genotsiidi ennetada ja ära hoida.
Lõpuks juhib Ronald Judin tähelepanu Euroopa põlisrahvaste eksistentsiaalsetele väljakutsetele ning rõhutab vajadust tegeleda immigratsiooniga seotud küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ta kutsub üles laiema diskussiooni pidamisele ja parimate lahenduste leidmisele, mis võimaldaksid Euroopal püsima jääda.
Ronald Judini seisukohad tõstatavad olulisi küsimusi Euroopa demograafilise olukorra ja piirikaitse poliitika kohta ning panevad mõtlema sellele, millised sammud on vajalikud Euroopa tuleviku tagamiseks.
