Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on avalikustanud oma arengukava aastateks 2024–2028 ning sellega seotud raiemahu küsimused kutsuvad esile mitmeid murekohti ja vastuolusid. Looduskaitsjate tähelepanu on pälvinud eriti RMK väide uuendusraiete lõppemisest kaitsealadel, mis tundub kattuvat hiljutise riigikohtu otsusega, mis keelab automaatse metsaraadamise rahvusvaheliselt kaitse all olevatel aladel.
RMK arengukava seab sihiks metsade muutmise säästvamaks ja elurikkust hoidvamaks, kuid on tekkinud küsimusi selle praktilise rakendamise kohta. Arengukava rõhutab suuremate lageraielankide vähendamist ja soovib suurendada kaasamist planeerimisel. Analüütikud märgivad, et RMK tegevus peab tasakaalustama ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalseid aspekte, kuid hetkel paistavad need eesmärgid olevat vastuolus. Arutelu säästva metsanduse põhimõtetest, raiemahust ning metsandussektori tulevikust on osa laiemast dialoogist, kus on vajalik kaasata erinevaid huvigruppe.
RMK poolt väljakuulutatud uuendusraiete lõpp kaitsealadel, esitletuna asutuse enda algatusena, on põhjustanud küsimusi seoses ajastusega. Keskkonnaaktivistid on märkinud, et otsus võis olla vastuseks hiljutisele riigikohtu otsusele, mis keelas rahvusvaheliselt kaitse all olevate Eesti metsade automaatse raadamise. See tõstatab küsimuse, kas RMK reageeris kohtuotsusele või on see puhtjuhuslik kokkusattumus. RMK juht Mikk Marran täpsustas, et seni raiuti kaitsealade piiranguvööndites umbes 100 hektaril aastas ja edaspidi võetakse sama palju puitu kusagilt mujalt.
Arengukavas välja toodud eesmärkidele tuginedes on RMK soov arendada elurikkaid metsi, vähendada suuri lageraielanke ja parandada metsamajandustööde loodusega sobivust. Samuti soovitakse suurendada kaasavust planeerimises. Siiski on oluline küsida, kuidas need ambitsioonikad eesmärgid realiseeritakse ning kuidas need mõjutavad metsa majandamist ja keskkonda. Näiteks metsise elupaiku väljaspool kaitsealasid raiub RMK vastavalt arengukavale edaspidigi, kaalumisel on vaid linnurahu pikendamine metsise mänguajaks.
Mikk Marran on toonitanud ökoloogilise seisundi jälgimise olulisust ja on lubanud muuta RMK käekirja. ETV saates “Esimene stuudio” rääkis Marran, et kui ökoloogiline seisund halveneb, tuleb vähendada metsamajandamist. Samas on aga väljakutseks jätkuvalt raiemahu küsimus, kui kliimaministeerium on seatud ootusele teenida RMK-lt riigile tulu. Kuigi RMK arengukavas ei käsitleta raiemahu küsimust, on oluline märkida, et kliimaministeerium on seatud ootusele teenida RMK-lt riigile tulu, ja järgmistel neljal aastal on ette nähtud 38 miljoni euro suurune dividend.
RMK teatel kavatsetakse kasutusele võtta ökoloogiline indeks, et jälgida metsade ökoloogilist seisundit ja kohandada raiemahte vastavalt. See on positiivne samm, kuid küsimus on, kui efektiivselt suudetakse indeksi kaudu tagada tasakaal loodushoiu ja majandustegevuse vahel. RMK soovib kaasata inimesi metsa planeerimisse ja tegevustesse, kuid see kavatsus võib sõltuda sellest, kuidas RMK suudab ühitada erinevaid huve, eriti ökoloogilisi ja majanduslikke. Kaasav planeerimine peaks arvestama kohalike teadmiste ja huvidega, et tagada laiem ühiskondlik toetus.
Keskkonnaaktivistid, sealhulgas Eesti Metsa Abiks üks juhte Helena Eenok, on avaldanud kahtlust RMK otsuse õigsuses. Eenok küsib sotsiaalmeedias: “Kas tõepoolest on RMK just nüüd, kõigest paar tööpäeva hiljem, kui avalikustasime, et Eesti Metsa Abiks võitis kohtus Eesti riiki ning raied Natura 2000 aladel on olnud sisuliselt ebaseaduslikud, otsustanud täiesti juhuslikult samaaegselt uuendusraied kaitsealadel lõpetada?” See toob esile küsimuse, kas RMK reageerib keskkonnaküsimustele reaalselt või on tegemist pigem juhusliku kokkusattumusega.
Keskkonnaaktivistid ja looduskaitsjad jälgivad tähelepanelikult, kuidas RMK kavatseb ellu viia oma ambitsioonikaid plaane, tagades samas tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide vahel. Keskkonnaküsimuste arutelu jätkub, kuna ootused jätkusuutliku metsamajanduse saavutamiseks kasvavad. Kokkuvõttes tuleks jälgida, kuidas RMK suudab ellu viia oma ambitsioonikaid plaane, tagades samas tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide vahel. Rahulik ja läbipaistev dialoog erinevate huvigruppide vahel on oluline, et saavutada jätkusuutlik metsamajandus ja looduskaitselised eesmärgid.
