Eelmise aasta detsembris andis kliimaminister Kristen Michal kinnituse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 2023. aasta metsaraie mahule, mis jääb 9180 hektari piiresse. See maht säilitab eelmise aasta taseme ning moodustab umbes ühe protsendi riigi metsamaast.
Kinnitatud metsaraie maht jaguneb kaheks põhikomponendiks: kolm neljandikku mahust moodustavad uuendusraied, hõlmates nii lage- kui ka turberaieid, ning neljandik mahust on reserveeritud valik- ja hooldusraietele, teatas RMK juhatuse liige Erko Soolmann.
Uuendusraied määratakse peamiselt peapuuliigiti, võttes arvesse erinevate piirkondade eripärasid. Hooldusraiete puhul on tegemist väiksemate raietöödega, mille mahuks on üldiselt oluliselt vähem, selgitas Soolmann.
Raiemaht hektarites toimib raamina, kuid täpsem teave selle kohta, kui palju tihumeetreid selles raamis raiutakse, saab olema kättesaadav aasta lõpus. Näiteks 2023. aastal raius RMK umbes 3,5 miljonit tihumeetrit puitu. Sel aastal jaotub raimaht võrdselt RMK kolme piirkonna vahel: edela, kagu ja kirde regioon.
Uue arengukava kohaselt loobub RMK alates käesolevast aastast uuendusraietest kaitsealade piiranguvööndites. Soolmann selgitas, et eesmärk on paremini hinnata elurikkust nii kaitsealustes metsades kui ka majandatavates metsades.
Möödunud aastal kandis RMK ärikasumist riigikassasse kokku 88 miljonit eurot, millest 73,7 miljonit olid dividendid ja 14,3 miljonit tulumaks dividendidelt. Kuid alanud aasta dividendiootus on väiksem, ulatudes hetkel 38 miljoni euroni, millele lisandub tulumaks.
RMK nõukogu liige ja kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets märkis, et 2022. aasta oli RMK-le erakordselt edukas, kuid 2023. aasta ootused on mõõdukamad. Dividendiootus sõltub turuolukorrast, mis on praeguseks stabiliseerunud pärast Ukraina sõjast tingitud puidu defitsiiti.
Soolmann lisas, et kuigi 2023. aasta esimesel poolaastal on puiduhind langenud, on see siiski stabiliseerunud. Ta tõi esile, et viimastel aastatel on olnud märgatavalt kõrgemad hinnad ning praeguseks on need jõudnud tagasi tavapärasele tasemele.
Lisaks teatas RMK ka seni salastatud kestvuslepingutega müüdava puidu hindadest, tuues sisse olulisi muutusi puiduhinnavõrdluses. RMK juhatuse esimees Mikk Marran rõhutas, et hindade avalikustamine on osa RMK eesmärgist olla maksimaalselt avatud ja läbipaistev.
RMK on endiselt suurim puidu müüja oksjonitel, kuid kestvuslepingupuit on tõusnud keskmiseks, samas kui erametsapuit on odavaim. Näiteks männipalgi tihumeeter kestvuslepinguga on ligikaudu 7,8 eurot kallim kui erametsapalgil ning 5,5 eurot odavam kui oksjonipalgil.
Muudatusi on märgata ka RMK kestvuslepingupartnerite pingeridas, kus suured kogused hinnalisi sortimente on koondunud suurematele kodumaistele puidugruppidele. Välismaiste omanikega Eesti ettevõtted on teinud olulise tagasitõmbumise, leidis RMK hindade avalikustamisele järgnenud analüüs.
Lisaks kinnitati, et alates 2023. aasta maist müüb RMK küttepuitu taas välismaale. Varem oli RMK otsustanud, et riigimetsast pärit müüakse ainult kohalikele soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamadele, kust see jõuaks Eesti inimestele kütteks ja elektri tootmiseks.
