Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) otsus lõpetada rahapuudusel väliseesti kultuuripärandi toetamine on toonud kaasa terava vastureaktsiooni. Eksperdid, kelle seas on ka Eesti Rahva Muuseumi nõukoja esimees ja presidendi abikaasa Sirje Karis, pöördusid riigi poole nõudmisega jätkata pagulaspärandi talletamise ja kättesaadavaks tegemise rahastamist.
Haridus- ja teadusministeerium on teatanud, et plaanib väliseesti kultuuripärandiga seotud tegevuste toetamise järgmisel aastal rahaliste piirangute tõttu lõpetada. Ministeeriumi poole pöördunud ekspertide hinnangul on aga just riiklik tugi olnud elutähtis pagulas- ja väliseesti kultuuri elushoidmisel ning aidanud tagada 20. sajandi olulise kultuurimälu säilimise.
Väike summa, hindamatu väärtus
Pöördumises juhitakse tähelepanu asjaolule, et kuigi eraldatud toetused ei ole riigieelarve üldises plaanis olnud suured – näiteks 2026. aastal on toetuste maht 118 000 eurot –, on nende mõju olnud märkimisväärne.
“Ilma selle toetuseta oleks paljud meie kultuuripärandit puudutavad olulised asjad jäänud nii kodu- kui ka välismaal tegemata. Eraldatud rahaga on korda saadetud suuri asju,” rõhutavad pöördujad.
Statistika kinnitab programmi olulisust: aastatel 2011–2026 on toetust saanud tervelt 662 projekti. Algselt HTM-i keeleosakonna ja alates 2012. aastast Rahvusarhiivi kaudu jagatud toetuste järele on nõudlus pidevalt püsinud. Vaid näitena kattis 2026. aastal eraldatud eelarve kõigest 40 protsenti kõikide taotluste soovitud koondsummast.
Ohus on ka 1944. aasta eelne ajalugu
Eksperdid toonitavad, et välismaal asuvate materjalide näol ei ole tegemist pelgalt “väliseestlusega”. Tegu on sageli Teise maailmasõja ajal põgenedes kaasa võetud ajalooallikatega, mis pärinevad 1944. aasta eelsest ajast. Samuti leidub seal hindamatut materjali, mis dokumenteerib kodu- ja väliseestlaste vahelist suhtlust.
Teadmine, et Eesti riik väärtustab ja toetab selle pärandi säilitamist, on seni motiveerinud väliskogukondi oma arhiive korrastama ja Eesti mäluasutustele üle andma. Ekspertide sõnul oleks toetuse kadumine neile initsiatiividele rängaks löögiks.
Võidujooks ajaga
Väliseesti kultuuripärandi komisjoni liikmed hoiatavad, et kuigi suur hulk materjali on juba korrastatud ja arhiividesse jõudnud, on töö mitmes valdkonnas pooleli. Tegutseda tuleb kiiresti, sest olulise osa ajaloolisest kontekstist suudavad anda vaid Teise maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda paguluses sündinud põlvkonna esindajad.
“Oleme näinud ka olukordi, kus ilma toetuseta on väärtuslik materjal jäänud korrastamata või hävinud,” lisasid komisjoni liikmed, viidates reaalsetele ohtudele, mis kaasnevad riigipoolse rahastuse katkemisega.
Pöördumisele allakirjutanud väliseesti kultuuripärandi komisjoni liikmed:
- Sirje Karis – Eesti Rahva Muuseumi nõukoja esimees
- Mart Orav – ajakirja Akadeemia toimetaja
- Lea Kõiv – Tallinna linnaarhiivi arendusjuht
- Raimo Raag – Uppsala ülikooli soome-ugri keelte emeriitprofessor
- Priit Raudkivi – Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitteadur
- Priit Rohtmets – Tartu ülikooli usuteaduskonna asejuhataja, kirikuloo kaasprofessor ja EELK usuteaduse instituudi kirikuloo professor
- Jüri Viikberg – Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf, Wiedemanni keeleauhinna laureaat
