Juuni alguses võttis Riigikogu vastu seaduse, mis viib Eesti kooskõlla Euroopa Liidu infoühiskonna seadusega, kuid tekitab muret sõnavabaduse piirangute pärast. “Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus” on viimasel ajal üks enim vastakaid arvamusi tekitanud seadus, kuna see annab riigiasutustele seninägematu võimutäiuse.
Uus seadus lubab Eestil täita Euroopa Liidu digiteenuste määruse (DSA) nõudeid, mis on suunatud ebaseadusliku veebisisu leviku tõkestamisele, digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabaduse kaitsmisele ning digiteenustele kohalduvate nõuete ühtlustamisele Euroopa Liidu siseturul. DSA määrus seab eraldi kohustused väga suurtele digiplatvormidele, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja, näiteks YouTube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon ja Booking.com.
Seadusetegijate sõnul peavad need platvormid igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, sealhulgas sõnavabadusele, rahvatervisele, avalikule julgeolekule ja alaealistele ning kehtestama meetmed nende riskide maandamiseks. Kuid määruse kohaselt tuleb “ebaseaduslikku sisu” mõista väga laialt, mis tekitab ohu, et sõnavabadust võidakse oluliselt piirata.
DSA määruse täisversioonis rõhutatakse, et ebaseaduslik sisu tuleks määratleda võimalikult laialt. See hõlmab mitte ainult ebaseaduslikku vaenukõnet või terroristlikku sisu, vaid ka igasugust teavet, mis on kehtiva õiguse kohaselt ebaseaduslik. See lai määratlus tekitab muret, et seadust võidakse kasutada sõnavabaduse piiramiseks ja tsensuuri kehtestamiseks.
Kuigi seadus ei sätesta otsest tsensuuri, toob see kaasa võimaluse, et digiplatvormid hakkavad vältima vaidlusi tekitavat sisu, et vältida suuri trahve. DSA määruse kohaselt võib trahvide maksimumsumma ulatuda kuue protsendini asjaomase vahendusteenuse osutaja eelneva majandusaasta aastasest ülemaailmsest käibest.
DSA määrus muudab digiplatvormide sisu modereerimise ja seotud otsuste langetamise läbipaistvamaks, andes kasutajatele õiguse olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele on takistatud. Samuti peavad platvormid välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu modereerivad, võimaldades kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta.
Lisaks tekitatakse nn usaldusväärsed teavitajad, kelle juttu peab platvorm kuulama eelisjärjekorras. See tähendab, et teated, mille esitajad on oma pädevusvaldkonnas tunnustatud, saavad kiiremini ja asjakohasemalt menetletud, kuid see võib viia ka olukorrani, kus teatud rühmad saavad oma seisukohti eelisjärjekorras esitada.
Eestis hakkab seaduse täitmist jälgima tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), kelle ülesandeks saab digiteenuste seaduse rikkumiste menetlemine. Kui kasutaja kahtlustab, et mõni digiteenus rikub DSA määruse nõudeid, saab ta esitada kaebuse TTJA-le, kes vajadusel edastab selle edasi teise ELi liikmesriigi pädevale järelevalveasutusele.