Äsja lõppenud Riigikogu liikmete visiit Hiina Rahvavabariiki on tõstatanud mitmeid küsimusi nii avalikkuses kui ka poliitiliste ringkondade seas. Hiina sõprusrühma delegatsiooni liikmed on õigustanud reisi, mis korraldati Puna-Hiina saatkonna kulul. Seejuures viitavad nende väljaütlemised delegatsiooni liikmete vähesele kriitilisusele Hiina mõjuvõimu suhtes.

Riigikogu Eesti–Hiina sõprusrühm, mida juhib Toomas Kivimägi (Reformierakond), osales 10-päevasel visiidil Hiinas, kus kulud kattis suuresti Peking. Delegatsiooni koosseisu kuulusid ka Helmen Kütt (SDE), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), Lauri Laats (Keskerakond) ja Mart Maastik (Isamaa). Visiit toimus 29. augustist kuni 9. septembrini 2024.

Puna-Hiina saatkonna korraldatud visiiti on kriitiliselt käsitletud selle pärast, et reisi kulud kandsid suuresti võõrustajad. Seda asjaolu ei ole delegatsioon salanud, kuid nad rõhutavad, et ei teadnud, et sellest võiks tõusta probleem.

Riigikogu aseesimees ja Hiina sõprusrühma juht Toomas Kivimägi on oma kommentaarides püüdnud õigustada äsjast Hiina-visiiti, kus delegatsiooni liikmed viibisid Hiina Rahvavabariigi kulul. Kivimägi kinnitas Postimehele, et ka välisministeerium teavitas teda Läti hiljutisest sarnasest juhtumist, kuid kuna visiit oli juba ette valmistatud ja lennupiletid tagastamatud, polnud võimalik midagi muuta.

Kivimägi rõhutas, et tema varasemad Hiina-visiidid ei ole kunagi sisaldanud mingit “ajupesu” ega ideoloogilist survet. Ta kinnitas, et Hiina Rahvavabariik ei ole püüdnud Eesti poliitikuid mõjutada ega värvata neid agentideks. Ta pidas visiitide käiku professionaalseks ja lugupidavaks ning eitas igasugust mõjutamist.

Kivimägi tõi esile, et visiidi tühistamine oleks võinud Pekingit solvata. Kuigi välisministeerium andis varakult teada võimalikest probleemidest ja soovitas reisi kulud Riigikogul endal katta, ei pidanud Riigikogu liikmed vajalikuks seda nõuannet järgida. Nii ongi avalikuks saanud küsimus: kas Eesti esindajatel puudus soov distantsi hoida või on Puna-Hiina mõjuvõim meie poliitikutele suurem, kui me seni arvanud oleme?

Riigikogu liige Mart Maastik, kes osales samuti äsjasel Hiina-visiidil, on oma kommentaarides rõhutanud teistsugust perspektiivi kui delegatsiooni juht Toomas Kivimägi. Maastik andis ETV saates “Aktuaalne Kaamera” intervjuu, kus kommenteeris Hiina ametnike seisukohti NATO ja Ukraina sõja teemal. Maastik väitis, et ta ei ole kuulnud, et Hiina toetaks Venemaa sõda Ukrainas. Tema sõnul oli Hiina esindajate suurim mure NATO laienemine. Maastik rõhutas, et Hiina ametnikud väidavad, et NATO laieneb eesmärgiga “haarata võimu maailmas”.

Intervjuus “Aktuaalsele Kaamerale” ütles Maastik lisaks, et ei mõista, miks niisugune visiit üldse kriitika alla sattus. Ta rõhutas, et visiidi eesmärk oli mõista Hiina majanduse kasvu ja selle mõju Eestile ning kritiseeris ajakirjandust selle eest, et see on esitanud visiiti negatiivses valguses.

Tähelepanu väärivad samuti Andrei Korobeiniku kommentaarid. Ta ütles intervjuus ERR-ile, et tal pole visiidi pärast piinlik ning lisas: “Keda pidada demokraatlikuks riigiks, keda mitte, on igaühe enda otsustada,” kuigi möönis siiski, et Hiina Rahvavabariiki demokraatlikuks riigiks pidada ei saa. Korobeiniku sõnul on suhtlus Hiinaga vajalik ja kui visiit oli taunitav, tuleks meie saadik Pekingist tagasi kutsuda ja sulgeda suhtluskanalid.

Need seisukohad peegeldavad tähelepanuväärset hoiakut, kui arvestada, et Hiina Rahvavabariik ja Venemaa Föderatsioon on samal ajal korraldamas ühiseid sõjalisi õppusi, süvendades omavahelist strateegilist kooskõlastust. Kriitikute hinnangul näitab selline retoorika, et Eesti poliitikud võivad oma tegevusega Puna-Hiina huve teenida, olenemata sellest, kas nad ise seda tunnistavad või mitte.

Riigikogu liikmete käitumine ja sõnavõtud näivad kattuvat Pekingi ametliku joonega. Kivimäe sõnavõtud Taiwani küsimuses, kus ta soovitas mitte Hiinaga konflikti astuda, ning tema veendumus, et Venemaa pole Ukrainas tuumarelva kasutanud tänu Hiina vastuseisule, viitavad pigem Puna-Hiina narratiivi levitamisele kui sõltumatule diplomaatilisele seisukohale.

Riigikogu liikmete Hiina-visiit ja sellele järgnenud kommentaarid on seadnud kahtluse alla Eesti poliitikute sõltumatuse ja kriitilise mõtlemise Puna-Hiina suhtes. Kuigi delegatsiooni liikmed püüavad reisi õigustada kui vajalikku diplomaatilist suhtlust, tekitab reisi kulude katmine Hiina Rahvavabariigi poolt ja delegatsiooni liikmete väljaütlemised muret Pekingi kasvava mõju üle Eesti poliitikale.

Need kommentaarid anti samal ajal, kui Venemaa ja Puna-Hiina sõjalaevad pidasid ühiseid õppusi, mis olid osa Venemaa suurimatest mereväeõppustest pärast Nõukogude aega. Õppuste käigus võetakse Venemaa teatel arvesse ka “sõjalise erioperatsiooni” kogemusi Ukrainas. Õppustel osalevad koos Venemaa vägedega neli Hiina laeva ja 15 lennukit. Hiina Rahvavabariigi ametlik uudisteagentuur Xinhua teatas esmaspäeval, et õppuste eesmärk on süvendada strateegilist kooskõlastust Hiina ja Venemaa sõjaväe vahel ning parandada võimet ühiselt reageerida julgeolekuohtudele.

Koiduaeg kirjutas juunis, et Peking proovib ära osta või muul moel enda kasuks tegutsema panna lääneriikide, sealhulgas Eesti poliitikuid ja muid mõjukaid isikuid. Sealjuures kasutatakse digitehnoloogia abil saadud andmeid mõjutamiseks sobivate isikute leidmiseks.