Ameerika Ühendriikide linnustiku seisund on kriitiline. Värske „State of the Birds 2025“ raport, mille panid kokku enam kui 150 linnuteadlast ja looduskaitseorganisatsiooni, näitab, et umbes kolmandik USA 718 linnuliigist on kõrge või mõõduka ohutasemega. Nende hulka kuulub 112 niinimetatud „tipping point“ liiki, kel on viimase 50 aastaga kadunud üle poole populatsioonist; neist 42 on juba „punase häire“ staadiumis ja vajab viivitamatut sekkumist.
Raport toob esile, et linnud kaovad kõikides peamistes elupaikades – preeria- ja rohumaadel, lääne- ja idaranniku metsades, Hawaii ökosüsteemides, samuti rannikualadel, merel ja märgaladel. Isegi pardid ja haned, kelle arvukust peeti viimastel kümnenditel edulooseks, on pärast lühiajalist tõusu taas languses.
Peamiseks põhjuseks on elupaikade kadumine ja killustumine. Lääne avamaastikud on alates 1968. aastast kahanenud peaaegu poole võrra kuivuse, ulatuslike põlengute, invasiivtaimede ja energiatootmise taristu surve tõttu. Idaranniku metsades on lindude arv vähenenud 27 protsenti; enam kui kaks kolmandikku liikidest on kaotanud 40 protsenti oma levilast ulatusliku raietegevuse ja asustuse laienemise tõttu. Kuivadel ja rannikualadel ähvardab kolmveerandit liike jätkuv hääbumine, sest uued rajatised meres, hoogustuv laevandus ja kliimamuutused muudavad pöördumatult nende toitumis- ja pesitsustingimusi.
Raporti autorid rõhutavad, et lindude käekäik peegeldab otseselt ökosüsteemide tervist, millest sõltub ka inimeste heaolu. Üle 100 miljoni ameeriklase tegeleb linnuvaatlusega ning see toob riigi majandusse igal aastal hinnanguliselt 279 miljardit dollarit, toetades 1,4 miljonit töökohta ja täites riigikassat 38 miljardi dollari maksutuluga.
Kaitsetöö senised edulood – näiteks pardipopulatsioonide varasem kasv märgalade taastamise kaudu – näitavad, et sihtotstarbeline ja hästi rahastatud looduskaitse võib anda tulemusi. Kuid raportis hoiatatakse, et „praegune tase ei pööra üldist kahanemistrendi“. Teadlased kutsuvad USA kongressi ja osariike üles võtma vastu poliitikaid, mis ühendavad tõenduspõhised kaitsemeetmed põllumajandus- ja maakasutuse praktikatega, toetavad eramaade elupaikade taastamist ja rahastavad kliimamuutustele vastupanuvõimelisi lahendusi.
Linnusõbralik poliitika pole üksnes keskkonnakaitse, vaid ka majanduslik ja ühiskondlik investeering. Uuringud näitavad, et elurikkamate elupaikade läheduses elavad inimesed on oma eluga sama palju rahul kui tulude kümneprotsendilise kasvu korral. Seetõttu pakub raport selge sõnumi: kui kaitseme linde, kaitseme ka majandust, kogukondi ja vaimset tervist.
„State of the Birds 2025“ toob ka mõne lootusrikkad näite: Louisiana rannikul taastatud soolasood on peatamas ranniku erosiooni ja loonud turvalise pesapaiga ohustatud lindudele; preeria-osariikides on talunike vabatahtlik osalus rohumaade taastamises taganud miljonitele laululindudele pesitsuspaigad. Raport kinnitab, et tee edasi on teada – küsimus on, kas keskkonnakaitsjad suudavad kiiresti ja otsustavalt tegutseda.
