Euroopa metsade seisundit koondav Forest Europe värske raport toob esile murettekitava tõsiasja: Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kus metsade raiemaht ületab selgelt metsa loodusliku juurdekasvu.

Raporti „State of Europe’s Forests 2025“ andmetel ulatus Eestis metsakasutuse intensiivsus 131 protsendini, mis tähendab, et raiuti ligi kolmandiku võrra rohkem puitu, kui metsa samal ajal juurde kasvas. Võrdluseks järgnesid Eestile Belgia (108%), Rootsi (105,9%) ja Saksamaa (100,3%), kuid kõikides teistes Euroopa riikides jäi raiemaht netojuurdekasvu piiridesse.

Ka Eurostat kinnitab sama suundumust oma viimastes andmetes. 2023. aastal oli Eesti ainus riik Euroopas, kus metsade netojuurdekasv jäi negatiivseks – aastane kadu ulatus ligikaudu 2,5 miljoni tihumeetrini. Samal ajal registreeriti suurim positiivne juurdekasv Rumeenias, kus metsade maht kasvas ligi 40 miljoni tihumeetri võrra aastas.

Kuigi Forest Europe’i analüüs tugineb 2020. aasta andmetele, ei viita uuem statistika trendi muutumisele. Eesti keskkonnaagentuuri 2023. aasta ametlikud andmed peaksid avalikustatama käesoleval suvel, kuid juba olemasolev info osutab jätkuvale tasakaalustamatusele.

Oluline on märkida, et selline areng on vastuolus Eesti enda pikaajaliste metsanduspõhimõtetega. Juba 1997. aastal vastu võetud metsapoliitika sätestas, et raiemaht ei tohi ületada metsa juurdekasvu. Sama põhimõte on olnud osa ka rahvusvahelistest kohustustest, sealhulgas Forest Europe’i raamistikus. Nende reeglite kohaselt pidanuks riik sellise olukorra tekkimisel sekkuma ning raiemahtu piirama.

Samas viitasid ametlikud hinnangud veel kümnend tagasi vastupidisele. Metsanduse arengukavas aastateks 2011–2020 väideti, et metsa kasvavat juurde rohkem, kui raiutakse, ning peeti võimalikuks isegi raiemahtude suurendamist.

Lisaks puidumahule tõstatab raport küsimusi ka elurikkuse kohta. Euroopa riikide seas on Eesti üks neist, kus ohustatud metsaliikide arv on märkimisväärselt kõrge. Metsalindude seas on ohustatud liike Eestis koguni 40, jäädes alla vaid Hispaaniale ning edestades mitmeid suuremaid riike nagu Prantsusmaa ja Soome.

Raport tervikuna viitab, et Eesti metsanduse areng on jõudnud punkti, kus varasemad eeldused ja tegelikkus ei lange enam kokku. Küsimus ei ole enam üksnes majanduslikus tasakaalus, vaid ka looduskeskkonna kestlikkuses ning riigi võimes täita enda seatud põhimõtteid.