Eesti Rahvaluule Arhiiv on kõigile kättesaadavaks teinud ühe viimaste aastate suurima laiale avalikkusele suunatud projekti. Eile tutvustati Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti looduspärimuse antoloogia veebilehte, mis annab kõigile ligipääsu loodusega seotud autentsele eestlaste pärimusele.
“Me muudame Eesti Rahvaluule Arhiivi vaimuvara kättesaadavaks,” teatavad rahvaluuleteadlased. “Need on materjalid ajast, mil inimesed suutsid elu jätkusuutlikult korraldada ilma tänapäeva tehnoloogia ja meditsiinita. Need inimesed olid väga osavad ja olid väga kohal.”
Samas leitakse, et linnastumise ning tehnoloogiliste muutuste tõttu on pärimus sattunud löögi alla. “Hulk inimesi jääb loodusest ning esivanemate teadmistest ja oskustest eemale,” kirjutavad projekti loojad. Samas on ääremaastumise tõttu traditsioonid paremini säilinud just neis paikades, mida tsivilisatsiooni pahed on vähem mõjutanud. “Võrreldes Eesti põhjaosaga on looduslähedane elu- ja mõtteviis säilinud terviklikumalt just Lõuna-Eestis,” kinnitavad uurijad.
Projekti käivitamise taga on missioonitunne, nagu ütlevad ka pärandihoidjad: “Me peame rääkima ja avama seda lugu.” Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurite poolt koostatud veebileht sisaldab tekste, helifaile, pilte ja videosid, mis kõik jutustavad lugu traditsioonilise Eesti ühiskonna suhetest loodusega.
Antoloogia pakub kolmes keeles – eesti, võro ja inglise – kasutajatele avastamiseks ainulaadset keskkonda. Seda arendusjärgus veebikeskkonda täiendatakse teadlaste poolt pidevalt, et tuua esile uusi harivaid andmeid muistse Eesti pärimuse kohta.
Teine projektiosa sünnib koostöös Põhjamaade kunstnikega ning avatakse 2024. aasta juunis. Näitus “Metsavaimud masinas” keskendub küsimustele, kuidas tehnoloogiline kunst aitab meil mõista maailma, uuendada rahvatarkusi ning tõsta esile looduse hingestatust. See kunstiprojekt ammutab inspiratsiooni rikkalikust pärimusest ja loob seisundiruume, kus külastajad saavad ootamatutes kohtades kogeda tipptasemel tehnoloogilist kunsti.
Lisaks kutsutakse kõiki huvilisi vabatahtlikuna kaasa lööma sisu tõlkimisel, et võimaldada veelgi laiemat juurdepääsu antoloogia mitmekesisele sisule.
Projekti eestvedajateks on Taive Särg, Ave Goršič, Evelyn Raudsepp ja Henri Hütt. Lisaks neile on koostajate seas Mathilda Matjus ja Maarja Villandi-Reiljan. Tutvustusüritusel võtsid sõna ka Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid ja Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv.
