Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud teave, et metsandusettevõte Fibenol kaalub oma tootmisharu kolimist Lätti, mis võib väidetavalt mõjutada ka Eesti metsanduspoliitikat. Metsa- ja puidutööstuse eksperdid on arutlenud selle üle, milliseid tagajärgi võib selline otsus kaasa tuua nii Eesti majandusele kui ka keskkonnale.

Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo leiab Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos, et tegelikult ei ole vahet, kas suure puiduvajadusega tootmisettevõte rajatakse Lätti või Eestisse, kuna mõlemast riigist pärit puit on siiski selle toormeks. Tema sõnul peaks tähelepanu olema suunatud sellele, kuidas tagada metsade säästlik ja jätkusuutlik majandamine.

“Probleem, mis seisab kogu ühiskonna ees ja mille lahendamises on metsa- ja puidutööstus võtmetähtsusega, seisneb selles, kuidas me saame vähendada raiemahte ja samal ajal tõsta seda väärtust, mis meie ühiskond raiutavast puidust saab,” kirjutab Kuresoo. Keskne murekoht on raiemahtude pidev suurenemine, mis on viinud juba praegu oluliste loodusväärtuste kahjustamiseni.

Riigikontrolli audit on selgelt näidanud, et raiemahtude vähendamine on hädavajalik, et säilitada metsade mitmekesisust ja ökosüsteemide tasakaalu. RMK prognoosis eelmisel aastal, et praeguse raiemahu jätkumisel ei saaks riigimetsas samas mahus raiuda enam järgmised 200 aastat.

Metsa- ja puidutööstuse juhid väidavad, et raiemahtude vähendamine tähendaks väärindamiseks vajaliku tooraine piiramist. Siiski tuleb mõista, et jätkusuutliku tuleviku nimel on vaja leida tasakaal loodusvarade kasutamise ja säästva majandamise vahel.

Kuresoo rõhutab, et Eestis kaitse all olevate metsade osakaal on tegelikult väiksem, kui metsa- ja puidutööstuse esindajad väidavad. “Tegelikult on looduskaitse all ca 20% Eesti metsadest ning sellegi sisse jäävad alad, kus on jätkuvalt lubatud lageraieid teha,” kirjutab Kuresoo. Seega on oluline, et nii Eesti kui Läti keskenduksid metsade säästvale majandamisele ja loodusvarade vastutustundlikule kasutamisele.

Lõpuks toonitab Kuresoo, et puidukeemia arendus saab olla tulevikulahendus ainult juhul, kui see on kooskõlas loodusvarade kättesaadavuse ja säästva majandamise põhimõtetega. Seetõttu peaksid Eesti ja Läti ühiselt otsima võimalusi, kuidas luua puidukeemia tootmisvõimsusi, mis arvestavad mõlema riigi vähenenud raiemahu plaane.