29. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik sündmus, kus president Alar Karis andis üle rahvaluule kogumispreemiad neljale laureaadile ning tunnustati Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisi. Ühtlasi oli see esimene kord pärast pikka aega, mil president Karis rääkis avalikult rahvuse teemal.

Kogumispreemiad anti üle neljale väljapaistvale panustajale Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi säilitamisel: Maila Jürgensonile, Liisa Nurmele, Anu Soonile ja Sirje Võsale. Samuti tunnustati Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisi ja anti ülevaade arhiivi tegevustest ning tulevikuplaanidest.

Üritusel kuulutati välja ka kolm uut kogumisvõistlust, sealhulgas teemadeks on “Kunsti puudutus”, käopärimuse kogumisvõistlus koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga ning “Vanavanema hääl”, kuhu oodatakse vanavanemate lugude helisalvestusi.

President Karis rõhutas oma kõnes rahvuse olulisust ning pidas oluliseks süveneda oma rahvuse ja kultuuri juurtesse. “Kestame seda kindlamalt, mida sügavamalt oleme oma rahvuse ja iseolemise juuri mõtestanud,” kinnitas president. Ta tõi esile, et tugev rahvuslik identiteet annab kindlust muutlikus maailmas ning võimaldab avatult suhelda teiste kultuuridega.

“Meie mälukihi tugevust oleme tundnud siis, kui seda läks vaja kaitsekilbina võõra võimu vastu,” lausus president Karis. “Kuid see pakub kindlust ka praeguses muutlikus maailmas.”

See samm presidendi poolt on märkimisväärne, eriti arvestades varasemat kriitikat tema kõnede osas. Möödunud suvel arutlesid mitmed analüütikud ja kirjanikud president Karise kõnede üle, märkides tema tagasihoidlikkust rääkida otseselt eestlastest kui rahvusest. Kuid seekordne rõhuasetus rahvusele annab mõista, et president Karis on teadlik oma rollist rahvuse identiteedi kujundajana ning valmis seda julgelt esile tõstma.

Kriitika president Karise suunal on olnud mitmetahuline, kuid tema otsus rääkida rahvusest rahvaluule sündmusel annab lootust, et tema edasised kõned ja tegevused kajastavad rohkem eesti rahva väärtusi ja traditsioone.