Prantsusmaa apellatsioonikohus jättis teisipäeval jõusse Rahvusliidu juhi Marine Le Pen süüdimõistmise Euroopa Parlamendi vahendite väärkasutamise asjas, kuid leevendas talle määratud karistust selliselt, et ta võib praeguse seisuga siiski kandideerida 2027. aasta presidendivalimistel.

Kohus mõistis Le Penile kolmeaastase vangistuse, millest kaks aastat on tingimisi. Ülejäänud ühe aasta peab ta kandma koduarestis elektroonilise jalavõruga. Lisaks määrati talle 100 000 euro suurune rahaline karistus.

Samas vähendati tema avalikus ametis töötamise keeldu viielt aastalt ligikaudu 45 kuule, millest 30 kuud on tingimisi. Kuna osa keelust on juba möödunud pärast 2025. aasta esimese astme kohtuotsust, ei takista allesjäänud keeld tal praeguse arvestuse järgi osalemast 2027. aasta aprillis toimuvatel presidendivalimistel.

Süüasi puudutab aastatel 2004–2016 väidetavalt loodud fiktiivseid Euroopa Parlamendi assistentide ametikohti. Süüdistuse kohaselt kasutati Euroopa Parlamendi töötajatele mõeldud raha tegelikult toonase Rahvusrinde, praeguse Rahvusliidu parteilise tegevuse rahastamiseks Prantsusmaal. Le Pen on süüdistusi järjekindlalt eitanud ning nimetanud kohtumenetlust poliitiliselt motiveerituks.

Kuigi kohtuotsus jätab talle formaalselt võimaluse presidendiks kandideerida, võib suurimaks takistuseks kujuneda just elektroonilise jalavõru kandmise kohustus. Le Pen on varem öelnud, et ta ei pea võimalikuks presidendikampaaniat olukorras, kus tema liikumist piiratakse.

„Sellistes tingimustes ei ole võimalik valimiskampaaniat teha,“ on Le Pen varem märkinud, viidates, et õhtuste valimisürituste ja kohtumiste piiramine kahjustaks tõsiselt kampaania läbiviimist.

See seab keerulisse olukorda ka Rahvusliidu. Le Pen on aastate jooksul kujundanud erakonnast Prantsusmaa ühe mõjukaima poliitilise jõu, kuid kui ta otsustab kandidatuurist loobuda, võib presidendikandidaadiks tõusta erakonna president Jordan Bardella, keda peetakse juba praegu üheks favoriidiks. Samas seisab ka Bardella silmitsi võimaliku kriminaalmenetlusega.

Le Pen on teatanud, et kavatseb otsuse edasi kaevata Prantsusmaa kassatsioonikohtusse, kuid lõplik lahend võib saabuda alles pärast seda, kui presidendivalimiste kampaania on juba alanud.

Mitmed vaatlejad leiavad, et Le Pen võib rajada oma võimaliku valimiskampaania väitele, et kohtusüsteemi kasutatakse poliitilise konkurendi kõrvaldamiseks. Seda arvestades on kohtuotsus tekitanud Prantsusmaal elava arutelu kohtuvõimu rolli üle valimisprotsessi mõjutamisel.

Päev enne kohtuotsuse väljakuulutamist avaldas Le Peni vennatütar, Euroopa Parlamendi liige Marion Maréchal sotsiaalmeedias toetussõnumi, milles tsiteeris oma tädi sõnu: „Hirm on tunne, mis on mulle võõras.“

Maréchali sõnul eksivad need, kes usuvad, et süüdimõistev otsus lõpetab Le Peni poliitilise tegevuse. Tema hinnangul on Le Pen aastakümnete jooksul korduvalt näidanud üles vastupidavust nii poliitiliste kui ka isiklike katsumuste ajal ning jätkab võitlust ka edaspidi.

Apellatsioonikohtu otsus ei lõpetanud seega Le Peni poliitilisi ambitsioone, kuid seab nii talle kui ka Rahvuslikule Liidule lähikuudel olulised strateegilised valikud enne märgilisi 2027. aasta presidendivalimisi.