Seoses hiljutise nn tahtekoalitsiooni kohtumisega Washingtonis on Poola meedias kõlanud arvamus, et „väike” Soome on hõivanud koha, mis peaks kuuluma Poolale. Olukorda lahkab Poola väljaande Do Rzeczy veergudel professor Andrzej Solecki.
CIA andmetel on Soome pindala Poolast 25 460 km² võrra suurem. Soomes on tõepoolest peaaegu seitse korda vähem elanikke (5,6 miljonit) ja proportsionaalselt väiksem rahvuslik kogutoodang. Kui aga vaadata sõjaväge, siis ehkki Soomes on aktiivteenistuses vaid 23 850 inimest (Poolas 164 100), ulatub koos reserviga Soome kaitsejõudude suurus 268 850 inimeseni (Poolas 215 900). Lisaks on Soomes iga 100 elaniku kohta 32,4 eraomanduses olevat tulirelva (enim EL-is), Poolas aga vaid 2,5 (kõige vähem EL-is). Seega, kui arvestada relvakogemusega kodanike potentsiaali, on Soome eelisseisus.
19. sajandini olid soomlased Rootsi riigi alamad, alates 1809. aastast aga Vene alamad. Nad saavutasid iseseisvuse juba 1917. aastal, ilma suure venevastase ülestõusuta, mis Poola jaoks oli meie rahvusliku taassünni vältimatuks eelduseks. Kogu võõrvõimu perioodi vältel olid soomlased isiklikult vabad inimesed, kannatamata pärisorjuse all. Katsed pärisorjust kehtestada, mida üritas Albrecht Mecklenburgist, tõid kaasa verise ülestõusu 1374. aastal. 1521. aastal tõstsid Rootsi talupojad ja Faluni kaevurid ülestõusu Taani vastu, tuues Rootsi troonile Gustav Vasa. 1527. aastal kutsus ta Västeråsesse kokku vaimulike, aadli, kodanike ja talupoegade esindajad, pannes aluse Rootsi parlamentarismile. Sellest ajast olid Soome talupojad esindatud Rootsi parlamendis.
Märkimisväärne oli ka kaevurite roll uue võimukorra kujundamisel. Euroopa kaevurid olid juba keskajal eripärane vabaettevõtjate rühm, kellel oli õigus vabalt maavarasid otsida. Sellise vabaduse näiteks Poolas on Leszek Valge 13. sajandi statuut, mis sätestas, et kaevandusi võivad kasutada „kõik käsitöölised, kulla- ja hõbedaotsijad, teiste metallide nagu plii ja raua kaevurid ning soolaotsijad, kus iganes need meie vürstiriigis asuvad, olgu nad roomlased, ordurüütlid või teised külalised“.
Faluni kaevandustraditsioonid ulatuvad 9. sajandisse. Juba 1288. aastal asutati seal aktsiaselts, mis tegutses kuni 20. sajandini. Rootsi ajal varustas see umbes 2/3 maailma vasetoodangust. Kaevurite sobivust potentsiaalsete sõduritena rõhutas Georgius Agricola 1556. aastal ilmunud esimeses moodsas kaevandusõpetuses, kirjutades: „Isegi lihtne kaevandustööline ei ole alandlik ega armetu. Päeval ja ööl valvel ja töös treenituna on tal suur vastupidavus, kui olukord seda nõuab, ning ta talub hõlpsasti sõdurielu raskusi ja kohustusi, sest on harjunud pikkade öiste vahetustega, rauariistade käsitsemisega, kraavide kaevamise, tunnelite rajamise, masinate valmistamise ja raskuste kandmisega. Seetõttu eelistavad sõjanduseksperdid kaevurit mitte ainult tavakodanikule, vaid isegi talupojale.“ Tõenäoliselt olid just Faluni kaevanduspiirkonnast pärit Rootsi sapöörid need, kes kaevusid 1655. aasta sõja ajal Jasna Góra müüride alla ja keda romaanikangelane Andrzej Kmicic halastamatult hävitas.
Katse kehtestada Soomes Rootsi riiklik feodalism 1596–1597 nurjas relvastatud talupoegade massiline ülestõus. Hoolimata sajanditepikkusest põlastusest rootsikeelsete eliitide poolt, kes pidasid neid au ja töökuse poolest puudulikeks alkohoolikuteks, olid need inimesed vabad ja töötasid oma maalapil. 19. sajandil hakati neid nägema rahvusliku eetose kandjatena.
Pärast Rootsi sõjalisi ebaõnnestumisi läks Soome 17. septembrist 1809 Aleksander I võimu alla, kes sai Soome suurvürstiks. Soome olukord oli sarnane, ehkki mõnevõrra halvem kui Poola oma. Soome oli vaid autonoomne vürstiriik, samas kui Poolas, kes ründas Venemaad koos Napoleoniga, taastas keiser pärast kaotust Poola Kuningriigi, mis oli Venemaaga seotud vaid personaaluniooniga. Kuningriigil oli tolle aja Euroopa kõige liberaalsem põhiseadus – Varssavi hertsogiriigi ja 3. mai põhiseaduse kombinatsioon, mille koostas hilisem Suure Emigratsiooni juht, vürst Adam Jerzy Czartoryski. Kuningriigil oli oma valuuta, Napoleoni veteranidega mehitatud armee ja äsja loodud Varssavi Ülikool. Ametlik keel oli poola keel. Kuningriigi asevalitsejaks määrati Napoleoni veteran kindral Józef Zajączek. Pärast tema surma võttis volitused üle Administratiivnõukogu senaator Sobolewski juhtimisel, kelle abikaasat peeti kuningas Stanisław Augusti sohilapseks. Kuningriigi eliit unistas Venemaa poolt jagamiste käigus hõivatud alade taasühendamisest. Need unistused polnud ebareaalsed – Soome puhul liideti 1812. aastal varem rootslaste käest võetud Viiburi piirkond suurvürstiriigiga.
Erinevalt vene talupoegadest jäid Soome talupojad vabadeks, sest säilitati vana Rootsi seadus. 1860. aastatel taaselustas tsaar Aleksander II neljakojalise parlamendi, et viia ellu administratiivseid ja majandusarengut toetavaid reforme. Need reformid panid aluse hilisemale iseseisvumisele. See sarnaneb Poola toonase poliitikaga, mille nurjas jaanuariülestõus 1863. aastal. Soomlaste strateegia osutus tõhusamaks, olles valinud passiivse vastupanu ja kultuurilise identiteedi tugevdamise. Hoolimata Nikolai II 1901. aasta juulis antud käsust liita Soome armee Vene keisririigi armeega ja sundida soomlasi teenima Vene üksustes, peatas soomlaste tsiviilvastupanu ja Jaapani sõjast tingitud kriis praktiliselt soomlaste värbamise Vene armeesse rahalise maksu vastu.
Teise maailmasõja ajal suutsid soomlased edukalt kaitsta oma iseseisvust ja säilitada külma sõja ajal sõltumatu staatuse, hoolimata sellest, et nendega samal poolel võidelnud Saksamaa sõja kaotas. Praegu on neil lisaks NATO liikmelisusele alates 2024. aasta septembrist Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kahepoolne kaitsekoostööleping (The Defense Cooperation Agreement). Aga Poolas? Mõned meie kommentaatorid käsitlesid president Nawrocki mainitud kahepoolse liidu toetamist USA-ga kui tõendit tema arusaamatusest NATO toimimisest. Tuleb siiski tõdeda, et „väike” Soome mängib oma geostrateegilist mängu tänu eliidi kainele lähenemisele märksa paremini. Seetõttu tasuks ehk tugevdada sõjalist koostööd selle Põhjamaa riigiga, arendades edasi seda, mida Rafał Modrzewski nii muljetavaldavalt demonstreeris, kaasasutades ettevõtte ICEYE – SAR-tehnoloogial põhineva satelliidivõrgu.
