Poola peaminister Donald Tusk teatas oma erakonna Kodanikeplatvormi kongressil, et kavatseb ajutiselt lõpetada varjupaiga andmise, et leevendada kasvavaid pingeid Valgevenega. Ta rõhutas, et selline otsus on möödapääsmatu, arvestades olukorra tõsidust ning Poola riigi vajadust taastada täielik kontroll oma piiridel. Tusk plaanib esitada selle ettepaneku valitsusele 15. oktoobril ning samal ajal nõuab Euroopa Liidult mõistmist ja toetust Poola kavatsustele.
Tusk süüdistas Valgevene presidenti Aleksandr Lukašenkot ja Venemaa presidenti Vladimir Putinit varjupaigaõiguse kuritarvitamises, kasutades põgenikke geopoliitiliste relvadena. „Me teame väga hästi, kuidas Lukašenko ja Putin kasutavad ära inimsmugeldajaid ja inimkaubitsejaid, muutes varjupaigaõiguse täpselt selle vastandiks, milleks see on mõeldud,“ selgitas Tusk.
Tema sõnul on selge, et tegemist on organiseeritud hübriidrünnakuga, mille eesmärk on destabiliseerida Poolat ja selle kaudu ka Euroopa Liitu tervikuna. Sellist taktikat on Minsk kasutanud juba 2021. aastast, kui üle Valgevene piiri hakkasid Poola saabuma suured põgenikehulgad Lähis-Idast ja Aafrikast. „See ei ole juhuslik ränne; see on poliitiline instrument, mida kasutatakse meie vastu,“ rõhutas Tusk.
Euroopa Liit tunnistas toona kiiresti, et sellise liikumise organiseerimine toimub Minski ja Moskva taktikepi all. Venemaa ja Valgevene ametivõimud on oma osalust kategooriliselt eitanud, kuid tõendid, mida Poola valitsus ja rahvusvahelised vaatlejad on esitanud, osutavad selgelt nende riikide koordineerivale rollile. „Me ei saa enam lubada, et meie piiridel manipuleeritakse inimestega, kes loodavad paremale elule, kuid keda kasutatakse poliitilises mängus ära,“ lisas peaminister.
Donald Tusk, kes on tuntud kui liberaalne poliitik, tuli võimule detsembris 2023 pärast paremkonservatiivset valitsust, kes kehtestas senisest rangema sisserändepoliitika. Paljud ootasid Tuski võimule tulekuga, et see poliitika leeveneb ja muutub humaansemaks. Kuid Tusk teatas juba ametisse asudes, et Poola jääb truuks karmile lähenemisele ning võib isegi oma varasemast poliitikast veelgi rangemaks muutuda. Selle põhimõtte juurde on ta ka jäänud.
„Riik peab taastama 100-protsendilise kontrolli selle üle, kes tulevad Poolasse,“ rõhutas Tusk. „Meie ülesanne on tagada, et Poolasse tuleksid inimesed, kes soovivad siin ausalt töötada, maksta makse, lõimuda Poola ühiskonda ja õppida päris ülikoolides. Need on inimesed, kes väärivad austust.“ Tema sõnul ei saa riik lubada olukorda, kus keegi suvaliselt üle piiri pääseb ja varjupaigaõigust kuritarvitatakse.
Tusk kavatseb Euroopa Liidu juhtidega nõupidamisi pidada, et saada nende mõistmine ja toetus varjupaiga andmise ajutiseks peatamiseks. Tema sõnul on oluline, et Euroopa Liit tunnustaks Poola otsust kaitsta oma suveräänsust ja piire. „Euroopa peab mõistma, et me ei võitle ainult oma riigi eest, vaid kogu Euroopa Liidu julgeoleku ja stabiilsuse nimel,“ märkis Tusk.
Varjupaiga andmise ajutine lõpetamine tähendab, et riik paneb paika uued ja rangemad reeglid selle kohta, kes ja millistel tingimustel võib Poolasse siseneda. Selline meede on ajutine, kuid see võimaldaks Poolal viia läbi põhjaliku kontrolli piiriolukorra üle ning veenduda, et Lukašenko ja Putini hübriidrünnakud ei õnnestu.
Samas on Euroopa Liidus olnud hääli, mis kritiseerivad sellist lähenemist kui inimõiguste rikkumist ja varjupaigataotlejate õiguste piiramist. Tusk rõhutab, et Poola ei riku kellegi õigusi, vaid taastab oma suveräänse kontrolli piiril. „Me ei eita kedagi, kes vajab tõeliselt kaitset ja kes soovib ausalt ühiskonda panustada. Aga meie kohus on kindlustada, et meie riiki ei kuritarvitata ja meie piire ei murda poliitiliste manipulatsioonide läbi,“ selgitas Tusk.
Tusk toonitas, et Poola jääb ka edaspidi oma ranget sisserändepoliitikat kaitsma ning teeb koostööd Euroopa Liidu partneritega, et leida lahendusi ja meetmeid piirikriisi kontrollimiseks. Tema sõnul on oluline, et Poola ei jääks üksinda selle kriisiga silmitsi, vaid et Euroopa Liit mõistaks ja toetaks riiki.
Poola valitsus kavatseb suurendada kontrolli Valgevene piiril ja rakendada täiendavaid meetmeid, et ära hoida edasisi hübriidrünnakuid ja tagada, et piirialad oleksid turvalised. „Meie ülesanne on kaitsta oma inimesi ja oma riiki. See ei ole pelgalt kohustus, vaid ka meie õigustatus suveräänse riigina,“ lausus Tusk oma sõnavõtus.
Kuigi Poola on olnud Euroopa Liidu liikmena kindlameelne ja valmis koostööks, on selge, et riik on valmis tegema iseseisvaid otsuseid, kui olukord seda nõuab. Tusk kinnitas oma erakonna kongressil, et Poola jääb oma huvide eest seisma ja tagab, et riik on valmis vastu astuma igale ohule, olgu selleks hübriidrünnakud või geopoliitilised manipulatsioonid.
Kriisi valguses jääb küsimus, kas Euroopa Liit suudab oma liikmesriikide seas leida ühtsuse ja tugeva reaktsiooni Venemaa ja Valgevene provokatsioonidele. Poola jaoks on aga oluline, et riik saaks teha oma otsuseid ja tagada oma piiride julgeolek ning rahva turvalisus sõltumata välissurvest.
