Sel nädalal sai alguse üleriigiline plakatikampaania, mis juhib tähelepanu toidutootmise rollile Eesti igapäevaelus, majanduses ning julgeolekus. Kampaania põhisõnum on “(Toidu)julgeolek algab põllult”, rõhutades, et põllumajanduse arvelt ei tohi teha eelarvekärpeid. Algatus on otsene jätk 19. märtsil toimunud suuraktsioonile “Põllumajandus ristteel”, mille raames kogunes üle Eesti ligikaudu 700 traktorit.
Kampaania on käivitanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) koostöös Põllumeeste Ühistu KEVILI, Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) ja Eesti Noortalunikega. Põllumehed paigaldavad suve jooksul maanteede äärsetele põldudele üle kogu Eesti plakatid, mis jäävad liiklejatele nähtavaks kuni augusti lõpuni. Kampaaniat toetavad lisaks maanteeäärsetele visuaalidele ka arvamuslood ja sotsiaalmeediapostitused.
Põllumeeste algatus toimub ajal, mil Vabariigi Valitsus valmistab ette Euroopa Liidu uue rahastusperioodi (2028–2034) vahendite jaotamist. Euroopa Komisjon on Eestile selleks perioodiks ette näinud 546 miljonit eurot, et vähendada aastakümnete jooksul kujunenud ebavõrdsust Euroopa Liidu põllumajandustoetustes. Euroopa Liiduga liitumise ajal said Eesti põllumajandustootjad liikmesriikide keskmisest ligikaudu 70% väiksemaid toetusi ning ka praegu jäävad Eesti toetused Euroopa Liidu keskmisele enam kui 20 protsendiga alla.
Korraldajad leiavad, et ebavõrdsuse vähendamise võti asub praegu Eesti valitsuse käes. Kuna Euroopa Komisjon ei ole Eestile eraldatud vahendite kasutamisel seadnud otsest kohustust suunata toetuste ühtlustamise raha ilmtingimata põllumajandussektorisse, on valitsusel võimalik kasutada neid summasid ka muude valdkondade rahastamiseks. Olukorra teeb pingelisemaks tõsiasi, et ministeeriumide poolt märtsis esitatud soovid järgmise rahastusperioodi vahendite kasutamiseks ületavad võimalikku eelarvemahtu 3,5 korda. Rahandusministeerium ootab ministeeriumidelt kärpeettepanekuid 19. juuniks ning terviklik eelarvekava peab Vabariigi Valitsusele laekuma 10. augustiks.
“Praegu on otsustamise aeg,” rõhutab EPKK juhatuse esinaine Kerli Ats. “Taotleme Eestile eraldatud vahendite suunamist investeeringutesse, mis suurendavad kohalikul maaressursil põhineva põllumajanduse ja toidutööstuse lisandväärtust ning ressursitõhusust ja tugevdavad Eesti toidujulgeolekut. See 546 miljonit eurot on võimalus, mida ei tohi käest lasta.”
Kampaania keskseks elemendiks on maanteede ääres paiknevad plakatid, millel kasutatakse eesti vanasõnadest inspireeritud otsekoheseid tõdesid toidutootmisest. Plakatitel on näha muuhulgas järgnevaid sõnumeid:
- “Pole põllumajandust — pole toitu”
- “Toidutootmine ei ole ainult põllumehe vastutus”
- “Narri põldu üks kord, narrib põld sind üheksa korda vastu”
- “Kuis külvad, nõnda lõikad”
Need sõnumid kõnetavad ühiskonda laiemalt ja tuletavad meelde, et suhe maaga nõuab austust ning järjepidevust. Kõiki sõnumeid ühendab märksõna #põllumajandusristteel. Visuaalseid meeldetuletusi võib suve jooksul kohata mitmete suurte magistraalide, sealhulgas Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva ja Tallinna–Haapsalu maanteede ääres.
Kampaaniaga on oodatud liituma kõik Eesti põllumajandustootjad. Selleks piisab vaid plakati paigaldamisest oma põllule ning kampaania jagamisest sotsiaalmeedias, kasutades vastavat märksõna.
