Laupäeval toimus Värskas Setomaa kultuurikeskuses Eesti põliskeelte konverents “Kohes mi lää?”, kus avasid teemat lisaks kohalikele kõnelejatele ka välisteadlased kõrvalvaataja pilgu läbi.

Värskasse kogunesid Eesti põliste keelte kõnelejad ja entusiastid, et arutleda keelte hetkeseisu ja tuleviku üle. Konverentsi juhatas Rein Järvelill, põliskeelte kümnendi Ida-Euroopa regiooni põlisrahvaste esindaja ja seto keele kõneleja. Järvelill ütles: “Põliskeele rääkija väsib oma keele hoidmisest ja läheb üle riigikeelele, keel kaob, kultuur jääb vaesemaks ja universaalsemaks. Kui valitsus ei taipa õigel hetkel oma põliskeeli toetada, siis peab ta varsti leppima, et on igava, oma näota rahva valitsus.”

Pikemad ettekanded pidasid Põhja-Ameerika indiaani keelte uurija Indrek Park Indiana ülikoolist ja haridusantropoloog ning uurija Kara Brown Lõuna-Carolina ülikoolist. Konverentsil vahetati kogemusi, räägiti edu- ja murelugusid ning arutati omavahelisi koostöövõimalusi. Brown tõi oma loengus näiteks tema poolt aastatel 2013–2014 ning 2018 uuritud võro keelepesade programmi Vana-Võromaa lasteaedades. Samuti vaatles ta, mis mõjutab lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate keelevalikuid.

Setode poolt võttis sõna augustis ülemsootskaks valitud Evelin Leima. Võromaad esindas võrokeste kongressi ase-peavanem Rainer Kuuba, kes kõneles sellest, mida kongress otsustas võro keele kaitseks ette võtta ja kuidas sellega on läinud. Mulke esindas Kristi Ilves, kihnlasi Mare Mätas ja Kodavere murraku kõnelejaid Ergo-Hart Västrik. Samuti kõnelesid Kuusalu rannakeele esindaja Ene Velström ja sörulasi esindav Tammeougu Mari. Konverentsil räägiti Eesti põlistes keeltes ja ingliskeelne ettekanne tõlgiti eesti kirjakeelde.

Eesti keelenõukogu ja lõunaeesti keele suhetest tegi ettekande lisaks Toomas Kiho.

Konverents oli pühendatud rahvusvahelisele põliskeelte kümnendile. Tegemist on 2019. aasta detsembris New Yorgis ÜRO peaassambleel väljakuulutatud ning UNESCO eestveetava sündmuste sarjaga aastatel 2022–2032.