Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa büroo kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC) näitab, et 29 protsenti Eesti noortest kogeb masendust sagedamini kui kord nädalas.

Värskelt avaldatud 2021/2022 õppeaasta HBSC uuringu tulemused annavad ülevaate Eesti noorte vaimsest heaolust ja tervisest. Uuringu tulemused võrdlevad Eesti noorte enesehinnangut ja rahulolu oma eluga 44 erineva riigiga. Kahjuks paistavad Eesti noored silma keskmisest madalama vaimse heaolu ja sagedasemate tervisekaebustega, eelkõige peavalu, masenduse ja peapöörituse tundmisega. See on murettekitav, kuna noorukieas toimuv vaimne areng mängib olulist rolli hilisemas elus.

HBSC Eesti uuringu juht, Tervise Arengu Instituudi teadur Leila Oja rõhutab, et nii rahvusvahelised kui ka riiklikud tulemused annavad võimaluse mitte ainult võrrelda tulemusi, vaid ka luua oma noortele rohkem kohandatud sekkumisi ja toetust vaimse tervise hoidmisel. Oja sõnul peaks rõhk olema varajasel sekkumisel koolikeskkonnas ning koostööl haridusasutuste, perekondade, kogukondade ja riiklike algatuste vahel.

Eriti hoiatavad tulemused puudutavad masendust ja kurbust, mida kogeb sagedamini kui kord nädalas 29 protsenti uuringus osalenud Eesti noortest. See näitaja on viimase nelja aasta jooksul halvenenud, eriti 13- kuni 15-aastaste tüdrukute seas.

Eesti on üks seitsmest riigist, kus noorte tervisekaebuste laiem levimus esineb eriti madalama sissetulekuga perede seas. See tähendab, et sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid mängivad olulist rolli noorte heaolu mõjutamisel.

Üks murettekitavamaid leide puudutab ka sagedast üksindust, eriti 15-aastaste noorte seas. Kuigi rahvusvaheline keskmine näitab, et alati või enamasti tunneb end üksikuna 28 protsenti 15-aastastest tüdrukutest ja 13 protsenti poistest, on Eestis need numbrid kõrgemad, vastavalt 36 protsenti ja 19 protsenti.

Positiivse poole pealt on Eesti poisid ja tüdrukud keskmisest enesekindlamad oma probleemide lahendamisel ja eesmärkide täitmisel.