Norra põllult leitud raudneedid paljastasid viikingiaegse laevmatuse

Norras ühelt põllult leitud kümned raudneedid viitavad, et tegemist võib olla viikingiaegse laevamatusega. Kümme aastat tagasi avastatud esimesed leiud on nüüd viinud suurejoonelise avastuseni, mis võib heita uut valgust viikingite matusekommetele ja nende ajaloole.

Norra kaguosas Jarlsbergi talu maid uurides leidis detektorist 2015. aastal kolm raudneeti. Pärast avastust informeeriti võime, ning arheoloogide meeskond alustas ulatuslikke väljakaevamisi. Esimesel uuringul leiti veel seitse neeti, kuid tänaseks on leitud kokku juba 70 neeti, vahendab Sciencenorway.

“Leidsime erinevas suuruses neete, millest pikemad on nii suured, et need pidid pärinema suurelt laevalt,” selgitas väljakaevamiste juht Christian Löhsen Rødsrud, Norras Oslo ülikooli kultuuriloo muuseumi konsultant. Neetide suuruse järgi otsustades olid need osad umbes 2,5 meetri pikkustest laudadest, mis viitab suurele laevale. Rødsrudi hinnangul jäi laeva pikkus vahemikku 15–23 meetrit, mis on võrreldav teiste tuntud laevamatustega, nagu Gokstad ja Oseberg.

Kuigi teadlased ei ole suutnud laeva täpset ehitusaega kindlaks teha, usutakse, et see pärineb ajavahemikust 750–1000 pKr. Orgaanilise materjali puudumine, mida saaks radiosüsiniku meetodil dateerida, on täpse dateerimise keeruliseks muutnud. Lisaks neetidele leidsid arheoloogid ka kaks hobuserauda, mis viitab võimalusele, et laevamatusega on seotud ka hobuste matmine, mis oli viikingite seas tavaline.

Kuigi on veel vara öelda, kellele laev kuulus, on mõned tõendid viidanud Vestfoldi konungile Bjørn Farmannile. Aastatel 1917–1918 uuris Norra arheoloog Brögger põllu lähedal asuvat küngast, mida ta nimetas Farmanni künkaks, kuid väljakaevamise käigus leidis ta vaid labidaid ja tööriistu.

Norrast on teada umbes 15 laevamatust. Usutatakse, et muistsed põhjaeurooplased nägid laevadel olulist rolli ka hauataguses elus. Laevade matmine näitab ka viikingite sügavat austust oma esivanemate vastu. Arheoloogide jätkuvad uuringud Jarlsbergi talumaadel võivad tulevikus veelgi enam valgust heita viikingite matusekommetele ning nende eluviisile.