Viimaste päevade arengud Lähis-Idas viitavad dramaatilisele tagatubade diplomaatiale, mille keskmes on Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja USA president Donald Trump. Iisraeli juhtkond, mures Iraani üha suureneva tuumavõimekuse ja raketitootmise pärast, püüdis Trumpi veenda andma rohelist tuld Iisraeli ennetavale rünnakule Iraani tuumarajatiste vastu. Katse kukkus läbi ning USA-Iisraeli suhted said tugeva hoobi.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) värske hinnangu järgi on Iraanil nüüdseks ligi 408 kilogrammi 60% rikastatud uraani – see on piisav umbes 24 väikese tuumapommi valmistamiseks. Lisaks on osa sellest materjalist laiali paigutatud eri paikadesse üle kogu Iraani, raskendades nii võimalikku tuvastamist kui ka rünnakut välisriikide poolt.
IAEA raport kinnitas ka, et kolmes seni avalikustamata kohas on Iraan varem töötanud rikastatud uraaniga, viidates salajasele tuumaprogrammile, mis ulatub tagasi 2000ndate algusesse. Teheran on väidetavalt tellinud ka tuhandeid tonne raketitootmise materjale Hiinast, mille abil saaks valmistada hinnanguliselt kuni 800 ballistilist raketti.
Kui Iraan äsja lükkas tagasi Trumpi pakutud uue tuumaleppe, reageeris Netanyahu viivitamatult: ta kutsus kokku julgeolekunõupidamise, millest võtsid osa nii kaitseväe kui luureteenistuste juhid, aga ka äärmussionistlikud ministrid nagu Ben Gvir ja Bezazel Smotrich.
Iisraeli Kanal 12 teatel on rünnakuks valmistumine jõudnud lõppfaasi. Relvad on positsioonidel, operatiivplaanid valmis – vaja oli vaid USA heakskiitu.
Just selle lootusega helistas Netanyahu Trumpile. Kuid vestlus lõppes ägeda sõnavahetusega.
USA ja Iisraeli meedia andmetel kulmineerus kõne järgmiselt:
- Netanyahu: „Läbirääkimised Iraaniga on mõttetud. Iraan mängib sinuga. Sa oled petetud.“
- Trump: „Sinu ähvardused ei aita. Me töötame kokkuleppe nimel.“
- Netanyahu: „Me peame säilitama usutava sõjalise ähvarduse.“
- Trump: „Ma usun, et lõpuks suudan ma siiski kokkuleppe saavutada. Seni tuleb rünnak kavast maha võtta.“
Trump keeldus andmast luba või isegi kaudset toetust võimalikuks rünnakuks. Tema sõnul võib Teheran küll anda karmi vastuse, kuid mitte sellise, mis sulgeks lõplikult läbirääkimiste ukse. Valge Maja positsioon on, et diplomaatiline lahendus pole veel välistatud.
Peaminister Netanyahu lootis, et näidates Trumpile „pöördumatut olukorda“, surub ta USA presidendi sundvaliku ette: kas sekkuda või jääda kõrvale ja kanda tagajärjed. Kuid Trump ei langenud lõksu – vähemalt mitte esialgu. Seda sündmust võib pidada Netanyahu välispoliitilise riskimängu osaks, mille eesmärk oli kujundada USA välispoliitikat läbi ähvarduse ja kriisi eskaleerumise. Kuid seekord jäi Netanyahu bluff paljastamata ja Trump säilitas initsiatiivi.
Iisraeli relvajõudude valmisolek tähendab, et piirkond on endiselt süttimisohus. Iraani kaitseminister on juba teatanud, et konflikti korral saavad esimestena löögi USA sõjaväebaasid Lähis-Idas. Sõda ühe lääneriigi ja Iraani vahel tähendaks potentsiaalselt kogu piirkonna destabiliseerumist – alates Hormuzi väinast kuni Vahemere idarannikuni.
