Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase kokkulepe Iisraeli põllumajandus- ja toidujulgeolekuministri Avi Dichteriga avab võimaluse hakata eksportima Eesti veiseid Iisraeli turule. Sellega võib aga kaasneda tõsine probleem: Iisraeli koššertapmine toimub eelneva uimastamiseta, mistõttu lõigatakse looma kõri läbi ajal, mil ta on veel teadvusel. Euroopa Toiduohutusameti teadlaste hinnangul põhjustab selline tapmisviis loomadele tugevat valu, hirmu ja stressi.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teatas 4. novembril, et Terras ja Dichter leppisid kokku Iisraeli veterinaarekspertide saabumises Eestisse auditit tegema. See on vajalik veterinaarse heakskiidu saamiseks Eesti veiste ja loomse paljundusmaterjali ekspordiks. Ministeeriumi sõnul ostavad Iisraeli ettevõtted juba praegu teistest Balti riikidest lihaveiseid ja nuumamiseks mõeldud vasikaid. Seni pole Eesti loomakasvatajad saanud Iisraeli veiseid müüa vajaliku veterinaarse heakskiidu puudumise tõttu. Kavandatav audit võib seega avada Eesti loomakasvatajatele uue turu, kuid tekitab ühtlasi küsimuse, millistesse tingimustesse meie elusloomad pärast eksportimist satuvad.
Minister Terras ei ole seni avalikkusele teatanud, kas Eesti Vabariik kavatseb nõuda Iisraelilt garantiid, et Eestist eksporditud elusveised ja nuumvasikad uimastatakse enne tapmist. Samuti puudub teave, kas Eesti riik hakkab kontrollima, millistesse nuumafarmidesse ja tapamajadesse loomad jõuavad, või kas eksportijatele kehtestatakse nõue saada ostjalt siduv garantii loomade heaolu tagamise kohta.
Iisraeli ametlikud juhendid kinnitavad loomade teadvusel veristamist
Iisraeli põllumajandusministeeriumi veterinaarteenistuse ametlik dokument „IVSAH Guidelines for Humane Kosher Slaughter“ kirjeldab koššertapmise protseduuri ühemõtteliselt: looma kõri lõigatakse läbi ilma eelneva uimastamiseta. Iisraeli ametiasutused tunnistavad ise, et sellise meetodi puhul ei teki kohest teadvusekaotust ning mõnel juhul võib selle saabumine märkimisväärselt viibida.
Iisraeli juhendis kirjeldatud protseduur hõlmab veise paigutamist spetsiaalsesse pööratavasse fikseerimiskasti, mille abil pööratakse loom selili. Tema keha fikseeritakse täielikult, et takistada liikumist, ning pea kinnitatakse spetsiaalsesse kaelatoesse. Juhendi järgi tuleb tapmine läbi viia kümne sekundi jooksul pärast looma pea fikseerimist. Seejärel lõigatakse läbi vähemalt mõlemad unearterid, kuid loom ei kaota selle tagajärjel tingimata kohe teadvust. Iisraeli nõuete kohaselt peab lõikest kuni looma täieliku vabastamiseni fikseerimiskastist mööduma vähemalt 30 sekundit. Seejärel asetatakse loom spetsiaalsele alusele, kus väljaõppinud töötaja kontrollib teadvuse kadumist. Enne naha eemaldamist või muid korjuse töötlemise protseduure tuleb olla kindel, et loom on täielikult teadvusetu.
Teaduslikult on selle protseduuri loomade heaolule avalduv mõju põhjalikult dokumenteeritud. Euroopa Toiduohutusameti EFSA 2020. aastal avaldatud teaduslikus hinnangus „Welfare of cattle at slaughter“ käsitletakse uimastamiseta tapmisega kaasnevaid riske detailselt. Ühe uuringu järgi kulus pärast kaelalõiget teadvuse kaotamiseks selili või külili pööratud veistel keskmiselt 49 sekundit, püstiasendis fikseeritud veistel aga 109 sekundit. Need on uuritud loomade keskmised näitajad, mitte ülempiir: mõnel juhul võib teadvuse säilimine kesta kauem. EFSA rõhutab, et kõri ja kaela pehmete kudede läbilõikamine põhjustab teadvusel loomale tugevat valu ning veritsemise ajal kogetav hirm ja stress „kahjustavad tõsiselt tema heaolu“.
Üks eriti tõsine komplikatsioon on niinimetatud valeaneurüsmi ehk veresoone sulgumist põhjustava verehüübe teke. Pärast kaelaarterite läbilõikamist võivad veresoonte otsad verehüüvete tõttu sulguda, takistades vere kiiret väljumist. Veiste anatoomia tõttu võib aju verevarustus osaliselt jätkuda ka pärast suurte kaelaarterite läbilõikamist. Selle tagajärjel võib teadvusekaotus viibida ning loom kannatada kauem. EFSA nimetab seda üheks oluliseks uimastamiseta tapmisega seotud heaoluriskiks. Riskide loetelus on lisaks korduvad lõiked, looma enneaegne vabastamine fikseerimisest, vere sattumine hingamisteedesse ning korjuse töötlemise alustamine enne looma surma tuvastamist.
Euroopa Toiduohutusameti ekspertide lõppjäreldus on: uimastamiseta tapmise korral peavad kõik loomad taluma teadvusel veritsemisega kaasnevaid tagajärgi, sealhulgas tugevat valu, hirmu ja stressi, mistõttu ei tohiks sellist tapmisviisi praktiseerida.
