Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium väljendas soovi suurendada kolmandatest riikidest saabuvate töötajate aastast kvooti, mis hetkel moodustab 0,1 protsenti rahvastikust. Plaanitav muudatus puudutaks eelkõige tööstusharusid, mis kasutavad juba praegu välistööjõudu. Kvoodi tõstmine on tekitanud muret odava tööjõu põhjustatud võimaliku palgakasvu pidurdumise osas.

Tänane kvoot on vaid 0,1 protsenti rahvastikust, mis tähendab, et sel aastal võetakse vastu vaid 1300 inimest. Ministeeriumi asekantsleri Sandra Särava sõnul kaalutakse kvoodi tõstmist kuni neli korda, mis vastaks umbes 0,3 protsendile rahvastikust, toomaks Eestisse aastas 3800 uut töötajat. Särava teatel pole kvoodi tõstmisel võimalik välistada, et välismaalt toodud tööjõud tuleb vaid odavatele töökohtadele.

Ametiühingute keskliidu juhi Kaia Vase sõnul vajab selline oluline samm põhjalikku analüüsi, et tagada, et välistööjõud ei avaldaks negatiivset mõju kohalike töötajate palkadele. “Oluline on meie oma töötajate jaoks see, et kui tuuakse inimesi sisse või kui rändearv suureneb, et siis nad ei konkureeriks palgaga. Ehk teisisõnu ei tekiks palga-dumpingut, et meie palgad tänu sellele langevad, et tuleb sisse välismaalt odav tööjõud,” ütles Vask intervjuus ERR-ile.

Ministeeriumi praeguste plaanide kohaselt võib välistööjõu kvoot tõusta alates 2025. aastast.

Ilma igasuguse kvoodita saab Eestisse juba praegu tööle tulla kõigist Euroopa Liidu riikidest, USA-st, Jaapanist, Norrast ja Šveitsist. Samuti on kvoodi alt vabastatud IT-spetsialistid ning veel mitme eluala esindajad.