Riigikohus rahuldas neljapäeval avaldatud otsusega MTÜ Päraküla seltsi kaebused, mis puudutasid Pärnumaal kahele kinnistusele antud raielubade kehtivust. Keskkonnaameti poolt heakskiidetud raieload olid vastuolus rohevõrgustiku kaitse eesmärkidega.
Riigikohtu otsus on oluline mitmel tasandil, kuna rohevõrgustik hõlmab endas umbes poolt Eesti maismaast ning selle eesmärk on erinevat tüüpi ökosüsteemide, sealhulgas erinevate metsatüüpide, säilitamine. Samuti peab rohevõrgustik tagama nii inimestele puhkevõimalused kui ka looduse mitmekesisuse säilimise. Kuigi rohevõrgustik ei välista metsade raiet, on oluline, et selline tegevus oleks kooskõlas rohevõrgustiku püsimisega ning keskkonnaamet vastutab selle eest, et raielubade väljastamisel võetakse arvesse kõiki vajalikke tegureid.
“Ka raiesmiku või noore uueneva metsa elustik kujutab endast looduskooslust, kuid lageraie toob aastakümneteks kaasa hoopis teistsugused keskkonnatingimused kui raieküps mets ning need ei pruugi tagada kõigile liikidele piisaval hulgal elupaiku ja ühendusteid ning seeläbi geneetilist mitmekesisust,” leiab Riigikohtu halduskolleegiumi otsus, mille on allkirjastanud eesistuja Ivo Pilving.
Samuti on Riigikohtu hinnangul oluline vaadelda lageraiete mõju elupaikadele ja kasvukohtadele. “Neid kahjustavate raiete reguleerimisel tuleb ligikaudseltki prognoosida, kas samal tugialal säilib piisavalt ja kestvalt teisi samalaadseid elupaiku, millele elustik saab pärast raiet veel toetuda ja mis tagavad looduse võime taastuda,” seisab kohtuotsuses.
Päraküla seltsi juhtum näitas, et Keskkonnaamet kasutas lubade väljastamisel automaatset algoritmi, mis ei võtnud arvesse piisavalt juhtumipõhiseid mõjusid ega rohevõrgustiku kaitse eripärasid. Samal ajal ei näinud kehtiv üldplaneering ette piisavaid tingimusi konkreetse tuumala kaitseks, millest tulenevalt ei hinnanud automaatsüsteem neid mõjusid piisavalt. Sarnast algoritmi kasutatakse Keskkonnaametis laialdaselt, mis teeb kohtuotsuse mõju eriti laiaks.
Riigikohus leidis oma otsuses, et automaatsete otsuste õiguspärasuse eest vastutab asutus, kes sellist süsteemi kasutab. See asutus peab tagama, et süsteemi poolt kasutatavad alusandmed oleksid täpsed, täielikud ja ajakohased ning et süsteem järgiks kõiki õigusest tulenevaid norme. Kui tehnoloogia ei võimalda neid nõudeid täita, tuleb otsustusprotsessis kaasata inimesi, lisas riigikohtu kolleegium.
Lisaks leiti, et Keskkonnaamet ei teavitanud avalikkust metsateatise esitamisest enne raieloa andmist, mis oli Riigikohtu hinnangul seadusega vastuolus. Kohtu arvates piisab avalikkuse teavitamiseks sellest, kui teave metsateatise esitamise kohta on infosüsteemis kättesaadav enne teatise jõustumist. See võimaldaks huvitatud isikutel teada saada kavandatava raie asukohast ja tingimustest ning esitada vastuväiteid.
Kohtuotsusega tühistas Riigikohus nii Tallinna Halduskohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu eelnevad otsused ja mõistis Keskkonnaametilt Päraküla seltsi kasuks välja menetluskulu 19 000 eurot.
