Aasia riigid, eelkõige Hiina ja India, on viimastel aastatel suurendanud märkimisväärselt oma kullaoste. Tavidi analüütik Mait Kraun selgitab oma värskes videos, kuidas see trend mõjutab globaalse kullaturu dünaamikat ja majanduse gravitatsioonipunkti nihkumist läänest itta.

Kulla massiline liikumine läänest itta on loonud olukorra, kus lääneriikide investorid ei määra enam kulla hinda. Nüüd teevad seda hoopis Aasia investorid. See muutus peegeldab Euroopa majanduse langust ja energiahindade tõusust tulenevat toimetulekukriisi.

Hiina ja India kullaostude suurenemise taga on mitu põhjust. Üheks peamiseks teguriks on Hiina kinnisvaraturu kriis, mis on sundinud hiinlasi otsima turvalisemaid investeerimisvahendeid. Samuti mängib rolli Hiina valitsuse poliitika, mis soodustab kulla kogumist nii riiklikul kui ka erasektori tasandil. Analüütikud arvavad, et Hiina tegelikud kullavarud võivad olla palju suuremad, kui ametlikult raporteeritakse.

Hiina ja India suurenevad kullaostud toimuvad laiemas geopoliitiliste pingete kontekstis. USA president Joe Biden on esitanud ettepanekuid kehtestada uusi tariife Hiina kaupadele, samas kui eelmine president Donald Trump on lubanud kehtestada kuni 60-protsendilise maksu Hiina impordile, kui ta peaks uuesti presidendiks saama.

Mait Kraun toob oma analüüsis esile, et Hiina on hakanud müüma USA võlga, kuigi turud ootavad sel aastal Föderaalreservi intressikärpeid, mis tavaliselt tõstavad võlakirjahindu. See viitab Hiina selgele soovile vähendada oma sõltuvust dollariga seotud varadest. Selline käitumine võib olla seotud Hiina valmistumisega võimalikuks Taiwani ründamiseks, mis on veel üks märk kasvavatest geopoliitilistest pingetest.

Hiina ja India massilised kullaostud on selge märk globaalse majanduse gravitatsioonipunkti nihkumisest itta. Sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii finantsturgudele kui ka rahvusvahelistele suhetele.