Sel aastal toimunud Mahu ehk Viru-Nigula kihelkonna looduslike pühapaikade uuring tuvastas 75 ajaloolist pühapaika, millest 45 on maastikul kindlaks määratud. Uuringu eesmärk oli kontrollida, täpsustada ja täiendada looduslike pühapaikade kaarti. Selgus, et varem kaardistatud 13 paigast 5 ei vastanud ajaloolise loodusliku pühapaiga tunnustele, ja 5 pühapaiga piire tuli täpsustada. Lisaks avastati välitööde käigus 16 lohukivi, mida seni muinsuskaitse alla võetud polnud. Pühapaikade kaardistamine on osa laiemast kultuuriloolisest uurimusest ja jätkub teistes kihelkondades, teatab sihtasutus Hiite Maja.

Käesoleva aasta maist novembrini väldanud uuringu käigus koondati arhiiviandmeid, küsitleti kohalikke elanikke ning otsiti, kaardistati ja inventeeriti pühapaiku Mahu ehk Viru-Nigula kihelkonnas. Uuringu tulemusel on kihelkonnas teada 75 ajaloolist looduslikku pühapaika, millest 45 asukohad on maastikul kindlaks määratud. Tööde käigus kaardistati esmakordselt 28 pühapaika ning kümne varem kaardistatud pühapaiga piiride täpsustamiseks saadi uut teavet.

Uuringu üheks eesmärgiks oli kontrollida, täpsustada ja täiendada looduslike pühapaikade kaarti. Selleks vaadati muu hulgas üle ka Muinsuskaitseameti tellimusel 2018.–2019. aastal toimunud Viru-Nigula kihelkonna pühapaikade inventuuri andmed. Selgus, et toona kaardistatud 13 paigast 5 ei vastanud ajaloolise loodusliku pühapaiga tunnustele ja 5 pühapaiga piire tuli täpsustada. Täpsustamist vajasid ka mõnede kaitsealuste pühapaikade piirid. Miila Hiiemäe puhul leidis kinnitust, et Kultuurimälestiste kaardil on see pühapaik märgitud hoopis teisele kinnistule.

Pühapaikade uuringute ajaloos esmakordselt siirduti seekord ka merele. Aasukalda Priitahtliku Päästekomando abil vaadati üle Kunda lahes asuv Pühakari.

Lisaks looduslikele pühapaikadele avastati välitööde käigus 16 lohukivi, mida pole seni muinsuskaitse alla võetud. Leitud kivide seas on Ojakülas asuv erakordselt ilmekas lohukivi, mille pealispinnale on süvistatud tihedalt üksteise kõrvale sadu lohukesi. Arvatavalt 1000–3000 aasta eest valmistatud lohukeste algne tähendus ja otstarve pole teada, kuid mõningail juhtudel on nendega seotud pühakspidamise pärimusi.

Uuritud piirkonna pühapaigad on mitmekesised. Nii leiab hiite, pühade kivide ja allikate kõrval kihelkonna läänepiirilt Toolse Pühajõe, Kunda lahest Pühakari ja Pühasaare ning Varudi rabast pelgupaiga tüüpi Hiiesaared. Kihelkonnas on teada mitmeid liukivisid ja sinna ulatub rannakülale omaste titekivide levikuala idapiir.

Mõnedki pühapaigad on hävinud, või halvas seisukorras. Satsu hiie kohal laiub põlevkivikarjäär, Aseri Meriküla Hiiemäelt leiab endise keraamikatehase varemed, Kunda Hiiemäe lõunaservas haigutab vana kruusakarjäär ning Uljaste Risumägi on veetud pea üleni kruusaks. Taani hindamisraamatus juba 1240. aastail mainitud Võrkla Salumägi on mõisa ajal raadatud põlluks, selle lõunaosa on veetud ära, põhjaservas asuvad nõukogude ajal rajatud siloaugud ning mäe muinsuskaitse all olevas tipus seisab 1990. aastatel ehitatud mobiilimast.

Samas leiab Mahu kihelkonnast ka mõned heas seisukorras pühapaigad. Pärna ja Iila küla Taara tammik võlub jändriku ja liigirikka tammemetsaga, Tammealuse hiies on taastumas hiiele omane loodusmets ning Varudi raba Hiiesaared on inimtegevusest pea puutumata.

Pühapaikadega seotud traditsioonid annavad tunnistust rahvakultuuri tihedast põimitusest loodusega. Nagu mujal Eestis nii ka Mahu kihelkonnas leidub pühapaiku ehk ajaloolisi looduskaitsealasid seal, kus inimene on elanud ja töötanud. Põlised pühapaigad on seotud sünni, abiellumise, matuste, tähtpäevade, rahvaravi jm traditsioonidega. Loodusesse jäetud annid näitavad, et pühapaigad nagu Samma Tammealuse hiis ja allikad, Kunda Hiiemägi, Unukse Naiskivi, Koila Linnamäe allikas ja mitmed muudki pühapaigad on tänagi elavas kasutuses.

Käesoleva uuringuga ei ole Viru-Nigula kihelkonna looduslike pühapaikade kaardistamine lõppenud. Valminud uuring nagu ka varasemad oli paraku vaid osa- ehk eeluuring. Mujal toimunud uuringutele tuginedes võib täiemahulise uuringu korral Mahu kihelkonnas nii teadaolevate kui ka kaardistatud pühapaikade arv kasvada edaspidi veel poole võrra. Pühapaikade kaardistamine on aeganõudev töö, mis nõuab arhiivitöö kõrval ka kohalike elanike põhjalikku küsitlemist.

Sel aastal on Hiite Majal valminud veel Haljala ja Tarvastu kihelkonna pühapaikade eeluuringud. Vastavalt laekunud andmetele ja tehtud välitöödele on pühapaiku kaardistatud ka mujal Eestis.