Eestis on viimastel aastatel märgata järjest suuremat huvi maausu vastu, kus eestlased pöörduvad oma esivanemate pärandi ja looduslähedase maailmapildi poole. Elamine kooskõlas loodusega, rahvusliku hõimutunde taasavastamine ning teaduslikud uuringud, mis toetavad esoteerilisi teooriaid, on muutunud aina populaarsemaks.

Matusetalitluste korraldaja Liis Sibrits kirjutab Eesti Päevalehes, et kuigi üle poole eestlastest ei tunnista end ühegi usu järgijateks, on selge, et usundid ja vaimsed praktikad leiavad üha rohkem poolehoidjaid.

Statistikaameti rahvaloenduse andmetel ei tunnistanud 2011. aastal ühtegi usku 54% eestlastest, kuid 2021. aastal oli see näitaja tõusnud 58%-ni. See kasv tuleneb osaliselt sellest, et inimesed on valmis oma usulistest vaadetest avalikumalt rääkima. Samuti on märgatavalt suurenenud maausu, taarausu, budismi ja teiste usundite esindatus. Sibritsi sõnul on eestlased avatud erinevatele filosoofiatele, sealhulgas idamaistele õpetustele ja kohalikele pärimuslikele uskumustele.

Kuigi paljud eestlased ei seosta end konkreetse usuga, on nende hulgas levinud usk nõidadesse, šamaanidesse, hauatagusesse ellu ja loodusjõududesse. Sibrits toob välja, et populaarsed saated nagu „Selgeltnägijate tuleproov“ ning kasvav arv esoteerilisi üritusi näitavad eestlaste huvi vaimsete teemade vastu. „Midagi ma usun, ma pole üks nendest, kes usub, et ta midagi ei usu,“ meenutab Sibrits oma vanaisa sõnu, mis võivad kajastada paljude eestlaste suhtumist usku – nad tunnevad, et midagi usuvad, kuid ei oska või ei taha seda täpselt defineerida.

Ka teadus on viimastel aastatel toetanud mitmeid esoteerilisi teooriaid. Näiteks on tõestatud, et elektronide käitumine sõltub vaatleja olemasolust, aura on saadud fotograafida ja meditatsioonil on mõõdetav positiivne mõju ajulainetele. Samuti on tõendatud, et otsene kokkupuude loodusega võib parandada inimese füüsilist ja vaimset heaolu. „Üllataval kombel on teadus see, mis järjest enam toetab esoteerilisi teooriad, mida varasemalt nimetatud uskumusteks,“ kirjutab Sibrits. Ta märgib ühtlasi, et paljud iidsed uskumused, mida varasemalt naeruvääristati, võivad tulevikus teaduslikult kinnitust leida.

Loodusega kooskõlas elamine on paljude eestlaste jaoks südameasi. Energia ja füüsilise heaolu seos mitte ainult tegude ja tarbimisega, vaid ka mõtetega, tundub vastuvõetav enamusele. Sibrits rõhutab, et vaimsus ja hinge eest hoolitsemine on olulised küsimused, mida tuleks arutada. „Lõputu tähelepanu hajutamine reaalsusest eemaldavates digivahendites või muud ebatervislikud toimetulekumehhanismid ei ole jätkusuutlikud. Elada pidevas stressiseisundis samuti mitte. Kisamine, kritiseerimine ja süüdistamine ei too ka lahendusi lähemale. Enda aitamine on raske, eriti kui ühiskondlikult pessimismialtari kummardamine tundub eestlaste põhiline usuline väljendus ja kõrgilt võrdsustatakse optimismi rumalusega. Ennast haigeks mõelda on lihtne, aga terveks mõelda pea võimatu. Sisemise tasakaalu, rahutunde, kerguse saavutamisel on vaja leida enda seest, kaugemalt kui mõistus, jõud ja jällegi, teatud usk,“ kirjutab ta.

„Kui palju on veel uskumusi, mida naeruvääristatakse, aga saavad ajaga teaduslikult kinnitatud ja kui avatud me täna neile oleme?“ küsib Kibrits. „Joogat, meditatsiooni praktiseerijaid ning selgeltnägijatesse uskujaid ei naeruvääristata avalikult enam, aga on siiski pikk nimekiri praktikatest ja uskumustest, ka iidsetest, mis on veel tabud.“

Maausk ja looduslähedane eluviis leiavad Eestis üha rohkem poolehoidjaid. Kuigi paljud eestlased ei seosta end konkreetse usuga, on meie hulgas levinud usk loodusjõududesse, šamaanidesse ja vaimsetesse praktikatesse. Teaduslikud uuringud toetavad üha rohkem esoteerilisi teooriaid, mis annab põhjust uskuda, et iidsed uskumused võivad tulevikus uue tähenduse saada. Eestlased otsivad vaimset tasakaalu ning rahutunnet loodusest ja enda juurtest lähtuvalt.