Maakoolidel on suur potentsiaal saada kogukonna tõmbekeskusteks

Maakoolid, mis täna seisavad tihti pooltäitununa ja amortiseerunud hoonetes, võiksid saada Eesti maapiirkondades elujõulisuse sümboliteks, tuues kohalikule kogukonnale tagasi nende südame. Arenguseire Keskuse värske raport “Kogukonnakoolid Eestis” näitab, et maakoolidel on võimalus kujuneda kogukonnamajadeks, kus lisaks haridusele pakutakse mitmesuguseid teenuseid, mis aitavad säilitada elu ääremaadel.

Praegu on suur osa Eesti maakoole monofunktsionaalsed, täites ainult ühte eesmärki – hariduse andmist. Kuid olukorras, kus rahvaarv väheneb ja teenuste kättesaadavus maapiirkondades on tihti ohus, pakub Arenguseire Keskus välja kogukonnakoolide mudeli, mis võiks anda uue hingamise nii koolidele kui ka kohalikele teenustele. Koolihoonetesse võiksid koonduda teenused nagu kaugtöökontorid, perearstikeskused, noorte- ja päevakeskused ning isegi hooldekodud. Nii ei oleks maakoolid enam lihtsalt hariduse andmise kohad, vaid saaksid tõmbekeskusteks, mis hoiavad maapiirkonnad elus ja elujõulistena.

“Kogukonnakoolis võiksid klassiruumid sobida välja renditavateks seminariruumideks, kooli aula saaks toimida rahvamajana, lapsed ja teised kogukonnaliikmed saaksid kasutada sama raamatukogu, kooli sporditaristu oleks avatud kasutamiseks kogukonnaliikmetele. Koolide ja lasteaedadega ühes majas võiksid asuda kaugtöökontorid, päevakeskused või hooldekodud. Ühiselt saavutataks erinevate majade ja ruumide haldus- ja renoveerimiskuludelt mastaabisääst,” kirjutatakse raportis.

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko rõhutas, et see mudel, mida on edukalt kasutatud mujal maailmas, aitaks koondada ressursse ja vähendada kulusid, muutes hooned energiatõhusamaks ja multifunktsionaalsemaks. Olukorras, kus ligi 100 Eesti koolimaja vajab kapitaalremonti ning paljud hooned on funktsionaalselt vananenud, oleks see oluline samm tuleviku suunas.

Raportis tuuakse esile, et kuigi see lahendus sobiks eriti hästi maapiirkondadesse, on praegu just Harju maakonna vallad eesrindlikumad multifunktsionaalsete hoonete loomisel. Näiteks asuvad Harjumaal koguni kuus kultuurimaja samal kinnistul koolide või lasteaedadega. See näitab, et Tallinna lähedal olevad piirkonnad suudavad paremini investeerida ja ehitada hooneid, mis juba eos on loodud multifunktsionaalseteks.

Maapiirkondades, kus rahvastik vananeb ja teenuste kättesaadavus on tihti küsimärgi all, oleks selline kogukonnamajade mudel aga eriti oluline. Uuringud näitavad, et just maapiirkondades elavad ja kaugtööd tegevad inimesed ootavad paremat juurdepääsu teenustele, mis oleksid loodud kohalike vajadusi arvestades. Koolihoonete kõrvale rajatud kontorid, mis pakuvad kiiret internetti ja muid kaugtööks vajalikke võimalusi, teeksid maapiirkondadesse jäämise vanematele oluliselt mugavamaks.

Maakoolide muutmine kogukonna keskpunktideks ei ole mitte ainult pragmaatiline lahendus praegustele probleemidele, vaid see on ka võimalus tugevdada Eesti maapiirkondade identiteeti ja ühtsust. Kui maapiirkonnad suudavad oma ressursse paremini ära kasutada ja teenuseid koondada, siis võib Eesti maapiirkondade tulevik olla oluliselt helgem. Nagu Eneli Kindsiko kokkuvõtvalt ütles, “väike ja agiilne” – just selline peabki olema maapiirkondade võitlus vaesuse ja ääremaastumise vastu.