Looduskaitsjad kritiseerivad kliimaministeeriumi plaani jätta riigimetsa raiemaht samaks

Kliimaministeeriumi ettepanek jätta riigimetsa raiemaht tuleval aastal muutmata on leidnud teravat kriitikat looduskaitsjatelt, kes hoiatavad, et selline poliitika viib metsatagavara kahanemiseni ja kahjustab Eesti elurikkust.

Kliimaminister Yoko Alender põhjendas ettepanekut stabiilsusvajadusega, öeldes, et iga-aastased raiemahu muutused loovad ebakindlust ja raskendavad RMK-l metsa majandamist pikemas perspektiivis. Samas rõõmustas metsa- ja puidutööstuse liit (EMPL) selle üle, kuna raiemahtude stabiilsus tagavat tööstussektori investeerimiskindluse ja töökohtade säilimise.

EMPL-i tegevjuht Henrik Välja tõi esile, et RMK on oluline partner, kes tagab tooraine puidutööstusele, ning rõhutas, et majanduslanguse tingimustes aitab sektor tuua riigikassasse maksuraha.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Eesti keskkonnaühenduste koja hinnangul ei vasta kliimaministeeriumi ettepanek Eesti metsanduse pikaajalistele eesmärkidele. ELF-i metsaekspert Eliisa Pass hoiatas, et praeguse raiemahu säilitamine tähendab metsatagavara vähenemist ja elurikkuse kadu.

„Samas tempos raiudes toimub selge laenamine tuleviku arvelt, sest metsatagavara on juba praegu vähenemas. Meie seisukoht on, et riigimetsades tuleb raiemahtu vähendada, et tagada elurikkuse säilimine, kliimamuutustega kohanemine ja metsade kestlik majandamine,“ sõnas Pass ERR-ile.

Ta lisas, et uuendusraiete, sealhulgas lageraiete suur osakaal on vastuolus kliimaministri poolt välja toodud eesmärkidega edendada loodussõbralikke majandamisviise ja püsimetsandust.

Keskkonnaühendused viitavad ka avalikkuse ootustele. Turu-uuringute AS-i uuring näitas, et suurem osa Eesti elanikke pooldab riigimetsas raiemahu vähendamist.

Looduskaitsjad rõhutavad, et metsa majandamisel tuleb lähtuda teaduslikest uuringutest, mis arvestavad nii majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid aspekte. „Kui riiklik raiemaht ja uuendusraiete, sealhulgas lageraiete pindala ei vähene, on uute loodussõbralike majandamisviiside katsetamine üksnes sümboolne liigutus riigi poolt,“ tõdes Pass.

Kliimaministeeriumi andmetel oli möödunud aastal RMK uuendusraiete pindala 9180 hektarit ning RMK kandis riigikassasse kokku 88,7 miljonit eurot. Selle aasta dividendiootus on veelgi suurem – 119,6 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks.

Looduskaitsjad hoiatavad, et riigieelarve surve ei tohi saada määravaks Eesti metsade majandamisel. Nad kutsuvad valitsust üles võtma vastutustundlikumaid samme, mis tagavad metsade elurikkuse ja pikaajalise kestlikkuse.