Eesti looduskaitse tulevik on meie rahvusliku identiteedi ja kultuuripärandi oluline osa. Viimasel nädalal on avalikkuses ja meedias kerkimas mitmed kriitilised küsimused seoses looduskaitsega. Meie loodus – alates tihedatest metsadest kuni avarate kaitsealadeni – on olnud ja on ka meie vabaduse ning vastupidavuse allikas. Kuid tänased arengusuunad ohustavad seda rikkalikku pärandit, mida meie esiisad on nii kaua hoidnud ja väärtustanud.
Viimastel kuudel on Eesti looduskaitse valdkonnas esile kerkinud mitmed küsimused, mis on seotud looduskaitseseaduse plaanitavate muudatustega. Looduskaitseseaduse kavandatavad muudatused võivad mõjutada kaitsealuse pindala ulatust ning piirata rangelt kaitstavate ökosüsteemide säilimist.
Muudatused on kavandatud vastavalt rahvusvahelistele standarditele, kuid nende rakendamine võib kaasa tuua kaitsealuse pindala languse kuni 5% võrra. Ehitus- ja majandustegevuse piiranguid leevendatakse, võimaldades teatud investeeringuid piiranguteta, mis võib mõjutada kaitse alla kuuluvate alade ökosüsteemide seisundit.
Mõnedes piirkondades on hakkanud avalduma soovid lihtsustada arengulubade saamist ja raiepiirkondade laiendamist, mis võivad ohustada meie kaitsealuseid maastikke. Eestis on praegu 848 kaitseala kogupindalaga ligi 832 195 hektarit. See tähendab, et iga meetme lõdvendamine loodushoiu vallas võib tähendada meie loodusväärtuste järkjärgulist kadumist.
Need asjaolud on tekitanud eraldiseisva arutelu looduskaitsega tegelevate asutuste ja teadlaste seas, kes rõhutavad, et kavandatavad muudatused võivad pikas perspektiivis muuta kaitsealuste pindade struktuuri ning vähendada teatud ökosüsteemide vastupidavust. Samuti on eelnõus ette nähtud, et kohalikud omavalitsused võivad määrata täiendavaid piiranguid, kuid nende rakendamine ei ole kohustuslik, mis on tekitanud segadust ja muret kaitsealasde haldamise ühtsuse osas.
Looduskaitseseaduse plaanitavate muudatuste rakendamine võib kaasa tuua kaitsealaste pindade vähenemise ning muuta teatud ökosüsteemide kaitsetaset.
Tasub meenutada, et looduskaitse on mitte ainult seaduslik kohustus, vaid ka moraalne ülesanne. Eesti looduskaitse seltside ja keskkonnaorganisatsioonide pühendumus on olnud eeskujuks, kuid praegune olukord nõuab veelgi ühtsemat ja kiiremat tegutsemist. Me ei tohi lasta lühiajalistel majanduslike või arendustegevuse huvidel kahjustada meie looduslikku pärandit. Iga meie riigi kodanik ja looduskaitsja peab seisma loodusväärtuste eest – see on meie ühine ülesanne.
