Helsingis elav liivlaste perekond otsustas oma esivanemate keele päästmiseks kasvatada üles lapsed liivi emakeeles. Kuigi viimase emakeelena liivi keelt kõneleja surmast teatati juba 2013. aastal, on paljuski tänu Medne perekonna pingutustele see muistne läänemeresoome keel taas ellu ärkamas. Selle nimel vahetasid nad välja oma koduse keele, kirjutab Salon Seudun Sanomat.

Kuldi Medne räägib emakeelena üliharuldast keelt. Helsingis Siltamäel elav nelja-aastane tüdruk õppis oma esimesed sõnad ja laused ära liivi keeles. Kuldi 8-kuune õde Ilma Mari Medne ei oska veel rääkida, kuid õpib varsti selgeks ka oma esimesed liivikeelsed sõnad.

Laste emakeele puhul on erakordne, et vanemad on selle selgeks õppinud raamatutest. Liivlased Jānis Mednis ja Renāte Medne otsustasid enne esiklapse sündi õppida oma esivanemate keelt ja võtta see koduseks keeleks. Paar räägib oma lastega ainult liivi keeles, kuid omavahel mõnikord ka läti keeles. Perekond kolis Lätist Helsingisse, sest Jānis Mednis õpib Helsingi ülikoolis soome-ugri keeli.

“Liivlastega seoses oli palju pealkirju sellest, et viimane kõneleja on surnud ja nii edasi. Me tahtsime keelele tulevikku anda,” ütleb Jānis Mednis.

Kodukeele vahetamine nõuab pühendumist. Mednis võrdleb seda väljakutset spordiga: “Ma küsisin kunagi ühelt treenerilt, kuidas sa saad nii vara voodist üles. Ta vastas, et tuleb lihtsalt ärgata. Muud võimalust ei ole. Siin on sama asi. Tuleb lihtsalt keelt rääkida.”

Enneaegne surmateade

Medne perekond on haruldane näide liivi keele kõnelejatest, kuid ekspertide sõnul ei ole nad ainukesed. Läti Ülikooli Liivi Instituudi juhataja Valts Ernštreits teab paarikümmet inimest, kes on õppinud liivi keelt näiteks oma vanematelt või vanavanematelt ja oskavad liivi keeles vestelda.

2013. aastal teatati ajakirjanduses, et viimane emakeelena liivi keelt kõnelev inimene on surnud. Tol ajal tehti selgeks, et keegi ei räägi enam liivi keelt emakeelena. Ernštreitsi sõnul ei tundnud toonased uurijad siiski kõiki liivi keele kõnelejaid.

Liivlased on pidanud harjuma enneaegsete kuulutustega oma keele surmast. Ernštreits ütleb, et samasugust ekslikku teadet viimase liivi keele kõneleja surmast on levitatud neli või viis korda.

“1990. aastate alguses oli Läti ühiskonnas üldine arusaam, et liivlased surid välja 13. sajandil,” mainib ta.

Liivi juured ühendavad kaht tuhandet

Valts Ernštreits kinnitab, et liivlaste kogukonda kuulub praegu 1500–2000 inimest. Need on inimesed, kelle jaoks liivi identiteet ja kultuur on olulised ning kes osalevad kogukonna tegevustes.

Viimaste sajandite jooksul sulandusid liivi keelt kõnelevad inimesed enamjaolt lätlaste sekka. 20. sajandi alguses säilis liivi keel peamiselt Kuramaa põhjaranniku kalurikülades. Maailmasõdade ajal kiirenes assimileerumine, kui liivlased pidid oma kodupaikadest põgenema.

Ernštreitsi hinnangul oli Teise maailmasõja järel liivi keele kõnelejaid järel umbes tuhat. Kommunistliku okupatsiooni ajal sai Kuramaa rannikust tugevalt kontrollitud piiritsoon, ja seetõttu on suurimad liivlaste kogukonnad praegu Riias ning Vindavis (läti keeles Ventspils).

Liivlaste sümboliteks on roheline-valge-sinine lipp ja rahvushümn, millel on sama viis Eesti ja Soome rahvushümnidega.

Sõnaraamat liivikeelse beebi jaoks

Jānis Mednis ja Renāte Medne kirjutasid oma kogemuste põhjal raamatu, mille eesmärk on aidata teistel peredel rääkida lastega liivi keeles. 2022. aastal avaldatud “Kūldaläpš” kogub kokku väikelapse igapäevaelus vajalikud liivikeelsed sõnad ja fraasid.

Paar ütleb, et raamat hakkas kujunema, kui tekkis vajadus koguda kokku igapäevaseid liivikeelsed fraase. Mõni nädal enne esiklapse sündi hakkasid nad vihikusse üles kirjutama praktilist sõnavara, mida kasutatakse näiteks hommikusel ärkamisel, riietumisel või hambapesul.

Raamatus on laule ja lugusid, osa neist on pärit liivi rahvakultuurist ja osa uued, näiteks paari enda kirjutatud. Jānis Mednis mainib ka, et mõnikord tuli vanade sõnade abil uusi kombineerida. Näiteks ei leitud liivi keele traditsioonilisest sõnavarast sõnu suusaraja libeduse kohta.

Lätis tehakse mõnevõrra lastele suunatud liivikeelset tegevust. Liivi laste suvekooli on korraldatud nüüdseks juba 30 aastat. Valts Ernštreitsi juhitav Liivi Instituut on osalenud õppematerjalide arendamisel ja õpetajate koolitamisel. Instituut plaanib alustada sügisel uusi keelekursusi, mis on suunatud eelkõige lastele.