Saksamaa vanglates ja eelvangistuses viibivate inimeste seas on välismaalaste osakaal jõudnud rekordilisele tasemele. Märtsi 2026 seisuga oli 60 408 kinnipeetavast 27 000 ilma Saksamaa kodakondsuseta, mis teeb üleriigiliseks osakaaluks 44,8 protsenti. 2015. aastal oli see näitaja umbes 30 protsenti, kirjutab Neue Osnabrücker Zeitung pärast kõigi 16 liidumaa justiitsministeeriumite andmete analüüsi.
Topeltkodakondsusega isikud ja Saksamaa kodakondsuse saanud välismaal sündinud inimesed loetakse sakslasteks. Seetõttu on tegelik välismaal sündinute osakaal vanglates tõenäoliselt märkimisväärselt kõrgem.
Kõrgeimad näitajad on linnriikides: Berliinis moodustavad välismaalased 59 protsenti ja Hamburgis 58 protsenti kinnipeetavatest. Üle poole vangidest on mitte-saksa kodakondsusega ka Baieri, Baden-Württembergi ja Hesseni liidumaadel. Ida-Saksamaal on osakaal madalam – Mecklenburg-Vorpommernis, Saksi-Anhaltis ja Tüüringis umbes iga neljas kinnipeetav.
Leht märgib, et kõige sagedamini pärinevad välismaalastest vangid araabiamaadest ja Ida-Euroopast. Nende osakaal vanglates on selgelt kõrgem kui välismaalaste osakaal kogu elanikkonnas, mis jääb napilt alla 17 protsendi.
Saksamaa vanglaametnike liit hoiatab, et muutunud kinnipeetavate koosseis paneb juba niigi koormatud karistussüsteemi üha suurema surve alla. „Keelebarjäärid on suur probleem,“ ütles liidu esimees René Müller. Tõlgid ei ole alati kättesaadavad ning tõlketehnoloogia ei asenda otsest suhtlust, mis on vajalik vangide probleemide lahendamiseks ja vabastamiseks ettevalmistamiseks.
„Meie töötajatel on üha raskem kinnipeetavaid rehabiliteerida ja nendega kontakti luua,“ lisas Müller. Suhtlusprobleemid võivad suurendada agressiivsust, soodustada eraldatud subkultuuride teket ja tõsta riski, et islamiusku kinnipeetavad radikaliseeruvad vanglas.
Baieri justiitsministeerium tõi samuti välja keeleraskused ning „kultuuriliselt tingitud käitumismustrid“, mis võivad tekitada tõsiseid konflikte vangide ja personali vahel.
Juba 2024. aastal hinnati, et Saksamaa vanglasüsteem läheb maksumaksjatele maksma umbes 4,14 miljardit eurot aastas, millest umbes 1,82 miljardit eurot kulus välismaalastest kinnipeetavate ülalpidamisele. Tol ajal moodustasid välismaalased mitmes liidumaas juba üle poole vangidest.
Alternatiiv Saksamaale (AfD) saadik Martin Hess on varem öelnud, et need arvud näitavad riigi rändepoliitika tagajärgi. „Umbes 15 protsenti Saksamaal elavatest inimestest on välismaalased. Ometi on nende osakaal kahtlustatavate, süüdimõistetute ja vangide seas ebaproportsionaalselt kõrge,“ märkis endine politseinik. Hess nõudis rangemaid väljasaatmisi ja rändepoliitika täielikku ümberpööramist, rõhutades, et välismaalaste kuritegevus kujutab endast nii julgeolekuriski kui ka suurt rahalist koormust maksumaksjatele.
