Veebruari alguses külastas Eestit Leedu piirivalveameti ülem Rustamas Liubajevas, kes jagas siinsete kolleegidega ränderünde tõrjumise kogemusi. Leedu, olles massilise ebaseadusliku rände sihtmärk 2021. aastal, hoiatab nüüd, et järgmiseks võib olla Eesti.

Leedu koges 2021. aastal Valgevene korraldatud massiivset ränderünnakut, kus tuhanded migrandid saadeti Leedu piirile, tekitades segadust ja püüdes sundida Leedut vastu võtma otsuseid, mis oleksid vastuolus riikliku suveräänsuse ning rahvusliku enesemääramise põhimõtetega.

Kas Eestil tuleks valmistuda sarnaseks olukorraks? Rustamas Liubajevas Leedu piirivalveametist ütleb Eesti Päevalehe vahendusel: “Jah, see võib juhtuda ka Eestiga.” Tema hinnangul võib Venemaa, eriti pärast eelseisvaid presidendivalimisi 15.–17. märtsil, soovida eskaleerida olukorda Soome ja Vene piiril ning kogu regioonis, kasutades rändeprobleemi oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Venemaa ränderünnaku eesmärk võib olla ka diplomaatilise surve suurendamine Intermariumi maadele ning Euroopa Liidule. Leedu kogemus näitab, kuidas rändevoogu võib kasutada poliitilise mõjutusvahendina, kus sundida vastuvõtjariiki ebamugavatesse olukordadesse.

Ränderünde õppetunnid Leedu näitel on selged: kiire reageerimine ja vastupidavuse näitamine on võtmetähtsusega.

Kuidas peaks Eesti valmistuma võimalikuks ränderünnakuks? Kuidas reageerida, kui tuhanded migrandid suunduvad meie piiridele? Need on küsimused, millele tuleb vastused leida, kui tahame tõhusalt kaitsta oma riiki ja väärtusi.

Leedu kogemus õpetab, et ränderünnak võib olla üks osa suuremast geopoliitilisest mängust. Eesti peab olema valmis selliseks stsenaariumiks ja tegema kõik endast oleneva, et kaitsta oma piire ja rahvast.