Lavakooli noored toovad Vabaõhumuuseumis lavale Tähemõrsja müüdi

Sel suvel ärkab Vabaõhumuuseumis ellu üks Eesti rahvaluule vanemaid ja salapärasemaid laule. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lennu tudengid toovad Anne Türnpu juhendamisel vaatajateni rännaklavastuse „Tähemõrsja“ – poeetilise etenduse, mis viib publiku Muinas-Eesti müütilise armastusloo jälgedele. Lavastuse kaasautor on Vigala Sassi lesk Elo Liiv, kunstnikuks Kairi Mändla, liikumisjuht Ingmar Jõela ning valguskunstnik Airi Eras.

Esietendus toimub 3. juulil 2025 koidutunnil kell 4 sümboolsel hetkel, mil tähtede kuma hakkab kaduma ja päev koidab. Etendused jätkuvad juulis ja augustis, suve lõpu poole nihkuvad alguskellaajad päikesetõusuga vastavusse.

Lavastuse lähtepunkt on regivärsiline rahvalaul Salmest ehk Tähemõrsjast – kaunist neitsist, kes koorub linnumunast ja valib endale kosilaste seast selle, kes tuleb tähena. See arhailine laul on osa muistsete euroopa rahvaste kosmogoonilisest mütoloogiast, mis selgitab maailma, taevakehade ja jumalike olendite sündi.

Rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen on välja toonud, et Salme laul tekkis tõenäoliselt Läänemaal ja levis sealt edasi nii Eesti teistesse paikkondadesse kui ka üle piiride – ingerlaste, karjalaste ja vepslasteni. Erinevates paikades kannab Tähemõrsja eri nimesid: Läänemaal Salme, Saaremaal Sula Salme, Võrumaal Ilmatütar, Setumaal Kureneiu. Mõnes versioonis sünnib ta kanamunast, teises tedremunast, luues niimoodi seoseid ka Kreutzwaldi poolt kirja pandud Linda ja Kalevipoja looga.

Eisen märgib, et paralleele leidub ka kreeka mütoloogias, kus näiteks Helena sünnib samuti linnumunast. Sama universaalne on maailmamuna motiiv ka Aasia ja Euroopa kõige vanemates rahvapärimustes. Läti mütoloogias kõlab sarnane kosjamüüt Saule ja Auseklise vahel. Kõik need lood peegeldavad inimkonna ürgset püüdu mõtestada taeva liikumist ja tunda end selle osana.

„Tähemõrsja“ lavastus on ühtlasi peegeldus sellest, mille me võime kaotada, kui unustame oma pärimuse. See räägib armastusest, ühendusest looduse ja tähistaevaga, ja inimhinge sügavast igatsusest ilu, valguse ja tähenduse järele.

Piletid on müügil Fientas.