Läti Rahvuslik Liit on esitanud muudatusettepanekud tööseadusesse, et kaitsta töötajate õigust rääkida töökohal ainult riigikeeles ning peatada diskrimineerimine vene keele mittetundmise tõttu. Seadusemuudatus lubaks nõuda vene keele oskust ainult teatud ametites.

Riigikeele kasutuse suurendamiseks tööturul soovitavad Rahvusliku Liidu liikmed lubada vene keele oskust nõuda ainult teatud kutsealade töökuulutustes ja lepingutes, nagu ülikoolide ja teiste kõrgkoolide akadeemiline personal, arhivaarid ja nendega seotud kutsealade vanemad spetsialistid, samuti kirjanikud, ajakirjanikud ja keeleteadlased.

Kuna võimalused vene keele oskust töökuulutustes ja lepingutes nõuda on juba praegu piiratud, küsitakse mõnikord selle kohta tööintervjuudel. Rahvuslik Liit soovitab keelata tööintervjuudel küsimuse vene keele oskuse kohta, kui seda ei ole töökuulutuses mainitud, et välistada keeleline diskrimineerimine.

Olemasolev tööseadus sätestab juba praegu, et tööandja ei tohi töötajalt konkreetse võõrkeele oskust nõuda ei töökuulutuses ega töölepingus, kui see pole vajalik tööülesannete täitmiseks. Samuti ei tohi tööandja takistada töötajal riigikeeles rääkimist, kui see pole võõrkeele kasutamiseks tööülesannete täitmisel vajalik.

Samal ajal märgib Rahvuslik Liit, et hoolimata kehtivast tööseadusest satuvad töötajad siiski olukordadesse, kus neilt nõutakse vene keele oskust. Eriti juhtub seda kriitilise tähtsusega tööstusharudes.

“Me peame lõpetama olukorra, kus nõutakse töötajatelt vene keele oskust suhtlemiseks Läti püsielanikega. Just vene keele oskuse puudumine on sageli takistuseks töökoha leidmisel valdkondades nagu avalik toitlustus või klienditeenindus ning sunnib noori Lätist lahkuma. Eriti nüüd, kui tööjõupuudus on terav, peame lõpetama vene keele mittevaldajate diskrimineerimise Läti tööturul,” ütles rahvuslasest parlamendisaadik Artūrs Butāns.