Läti haridus- ja teadusministeerium on algatanud ulatusliku „Skola 2030“ õppekavade ülevaatamise, mille üks keskseid eesmärke on anda koolis senisest tugevam koht Läti ajaloole, rahvusidentiteedile ja kultuuritraditsioonidele. Ministeeriumi koostatud tegevuskava näeb ette, et Läti ajalugu muutub põhikoolide 4.–6. klassides iseseisvaks õppeaineks, samuti tugevdatakse muusika- ja koorilauluõpet ning tervisealase kirjaoskuse õpetamist. Õppekavade järkjärgulist rakendamist kavandatakse alates 1. septembrist 2027.
Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul peaks kool andma lastele lisaks üldistele teadmistele ka arusaama oma riigi ajaloost ja kultuurist. Läti ajaloo positsiooni tugevdamist nimetatakse üheks õppekavareformi põhisuunaks. Seni on juba üle vaadatud ajalooõppe programmid 4.–9. klassile, pöörates neis senisest enam tähelepanu Läti ajaloolistele sündmustele ja protsessidele.
Uue korralduse järgi saab Läti ajaloost 4.–6. klassis eraldi õppeaine, mis on iseseisev ülejäänud ühiskonna- ja ajalooainetest. Lisaks kavandatakse eraldi ajalookursust kutsekeskhariduse programmides. Ajakohastatud ühiskonnaõpetuse, ühiskonnaõpetuse ja ajaloo ning Läti ja maailma ajaloo näidisõppekavad peavad muutuma riiklikult sätestatud näidisteks, mille kasutuselevõtt algab kava kohaselt 2027. aasta sügisest.
Ei piirduta üksnes ajalootundidega. Eraldi tähelepanu pööratakse Läti koorilaulutraditsioonile, mis on seotud riigi ühe tuntuma kultuurinähtuse – üldlaulupeoga. Ministeerium leiab, et traditsiooni edasikandmine sõltub sellest, kas lastel ja noortel on koolis võimalus laulda kooris ning kogeda ühislaulmist olulise kultuuritraditsioonina. Seetõttu soovitakse suurendada koorilaulu osakaalu ja toetada koolikooride arengut.
Selleks on juba koostatud uus muusika näidisõppekava, milles vähendatakse teooria osakaalu ja antakse rohkem aega praktilisele musitseerimisele ning laulmisele. Eesmärk on seega mitte üksnes õpetada lastele muusikateoreetilisi teadmisi, vaid säilitada osalus kultuuritavas, mille kaudu põlvkonnad on saanud otseselt kogeda Läti rahvuslikku kultuuripärandit.
Õppekava ümberkorraldamise üks osa puudutab ka tervise- ja pereõpet. Ministeerium on koostanud tegevuskava pere terviseõppe sisseviimiseks ning selle ettevalmistamisse on kaasatud ülikoolide õppejõude, paljulapseliste perede ühendus, meeste tervise organisatsioonid ja teised eksperdid. Koostöös Läti ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate ühendusega soovitakse välja töötada pereväärtuste ja tervisealase kirjaoskuse õppemoodul.
Samas kinnitatakse, et õppekavas säilitatakse ka rahvusliku identiteedi, kodanikuosaluse ja pereväärtuskasvatusega seotud sisu. Samasse loetellu kuuluvad finantskirjaoskus ning ühiskonna sotsiaalsete, õiguslike, majanduslike ja poliitiliste protsesside käsitlemine. Läti praegused riiklikud haridusstandardid sätestavad samuti selliste väärtuste hulgas perekonna, kultuuri, läti keele ja omariikluse.
Reformi laiem eesmärk on ministeeriumi sõnul vähendada „Skola 2030“ õppekavades läbimõtlemata nõudeid ning anda õpetajatele rohkem võimalusi keskenduda põhiteadmiste kvaliteetsele ja süvendatud omandamisele. Läti haridusminister Ilze Indriksone (Rahvuslik Liit) on öelnud, et õppekavaarendus peaks liikuma juhuslikelt parandustelt pideva, andmetel ja uuringutel põhineva täiustamise suunas. Tema sõnul peab haridussüsteemil olema selge eesmärk ning koolidel ja haridustöötajatel arusaadav vastutus.
