Lätis on Euroopa Parlamendi valimiste eel puhkenud terav vaidlus küsimuses, kas avalik-õiguslikus venekeelses uudisteportaalis Rus.LSM.lv tohib korraldada valimisdebatte vene keeles. See teema on tekitanud pinget nii avalikkuse kui ka poliitikute seas.

Läti Televisioon (LTV) on saanud kriitikat otsuse eest korraldada Euroopa Parlamendi valimiste eel venekeelseid debatte oma veebiplatvormil Rus.LSM.lv. LTV kutsus eelmisel nädalal poliitikuid üles hoiduma sekkumast toimetuse töösse ja rõhutas, et venekeelsed debatid pakuvad sünkroontõlke kaudu võimalust osaleda ka läti keeles.

Mitmed Läti rahvaesindajad on aga väljendanud rahulolematust venekeelsete debattide korraldamise suhtes, leides, et see kahjustab riigikeele staatust ja julgeolekut. Avalik-õiguslik uudisteportaal LSM.lv teatas, et mõned poliitikud on oma valimiskampaania raames avaldanud survet, et peatada venekeelsed debatid. Rahvuslik Liit (NA) on olnud eriti kriitiline, nõudes, et eurovalimiste debatid toimuksid ainult läti keeles. Erakond teatas, et ei kavatse saata oma esindajaid venekeelsetesse debattidesse ning kutsub ka teisi erakondi üles neid boikoteerima.

“NA kaitseb riigikeele staatust igal võimalikul viisil, sealhulgas seadusemuudatuste esitamisega,” seisis erakonna avalduses. Samuti on venekeelsete debattide vastu protestinud peaministripartei Uus Ühtsus ja Ühendnimekiri, kes teatasid, et osalevad vaid lätikeelsetes debattides.

Rahvuslik Liit kutsus kohtumisele Avalik-õiguslike Elektrooniliste Meediakanalite Nõukogu juhi, et arutada avalik-õiguslike meediakanalite venekeelse sisu loomist ja eelseisvat üleminekut ainult riigikeelsele sisule. Kohtumise eesmärk on selgitada meediapoliitikat seoses Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatide debattidega ja tulevikus rakendatavate keelenõuetega.

Septembris 2023 kiitis Läti valitsus heaks rahvusliku julgeoleku kontseptsiooni, mis määratleb riigi julgeolekupoliitika suunad. Kontseptsiooni kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2026 avalik-õiguslike meediakanalite sisu olema ainult läti keeles ja Euroopa kultuuriruumi kuuluvates keeltes. See otsus peegeldab riigi püüdlusi kaitsta oma keele- ja kultuuriruumi väliste mõjude eest ning tugevdada rahvuslikku identiteeti.

Vaidlus venekeelsete valimisdebattide üle on paljastanud Läti ühiskonnas eksisteerivad pinged ja erimeelsused seoses keelepoliitika ja rahvusliku julgeolekuga.