Neljapäeval, 7. septembril kiitis Läti seim heaks usuühenduste seaduse ja tsiviilseadustiku muudatuse, mis nüüdsest lubab abielusid ametlikult sõlmida ka läti põlisusu Dievturība vaimulikel. Viie parlamendiliikme, kes esindasid Rahvuslikku Liitu ja konservatiive, juunis algatatud seadusemuudatuse poolt hääletas 90 sajast seimi saadikust.

Seni ei olnud põlisusu ühendus religioossete organisatsioonide hulgas, kellel on lubatud vastavalt oma traditsioonidele paare laulatada. Usuühenduse esindajate sõnul koheldi neid kui Läti vanima traditsiooni kaitsjaid ebaõiglaselt võrreldes nende religioonidega, mis Lätis hiljem juurdusid. Dievturība ühenduse juht Andrejs Broks selgitas, et pärimuslikke pulmatseremooniaid sai varemgi läbi viia, kuid laulatusse tuli seni kaasata ka perekonnaseisuamet.

Kahe poliitilise jõu – Rahvusliku Liidu ja konservatiivide – viie parlamendiliikme poolt juunis algatatud muudatus usuühenduste seaduses tunnistab nüüd põlisusku ametlikult religioosse veendumusena. Seaduses seisab nüüd, et Dievturība õpetus on läti maailmavaate religioossete uskumuste ja veendumuste süsteem. Viis rahvuslasest parlamendiliiget algatasid ka tsiviilseadustiku muudatused, mis võimaldavad paaridel abielluda põlisusu reeglite kohaselt.

Seadus lubab mehel ja naisel abielluda põlisusu reeglite järgi, kui abiellujad kuuluvad Dievturība konfessiooni ja soovivad abiellu astuda vastavat luba omava vaimuliku käe läbi. Selline regulatsioon kehtis juba varem luterlastele, katoliiklastele, õigeusklikele, vanausulistele, metodistidele, baptistidele, seitsmenda päeva adventistidele ning judaistidele. Algatajad leidsid, et “tuleb seadustada Lätile unikaalse, läti maailmavaate religiooni – Dievturība – võrdsus, tagades nende vaimulikele õiguse sõlmida kehtivaid abielusid,” nagu on ette nähtud ka teiste tsiviilseadustikus nimetatud religioonide vaimulikele.

Samuti tõid algatajad välja, et läti maailmavaade on läti rahva loodud ainulaadne rahvusliku ning traditsioonilise kultuuri väärtus. Riigi ja põlisusuliste suhted reguleeriti juba 1927. aastal, kui registreeriti Dievturība usuühendus, mis jätkab Lätis ainukesena läti maailmavaate esindamist, leidsid seaduse algatajad. Tänapäeval tegutsev ühendus jätkab selle tööd. Okupatsiooniaastatel ei tohtinud põlisusulised avalikult tegutseda, kuid liikumine taaselustus laulva revolutsiooni ajal.

Põlisusuliste ühenduse juht Andrejs Broks meenutas: “Läti Dievturība ühendus saab varsti saja-aastaseks, ja selle loomise aeg on seotud riikliku iseseisvuse saavutamisega. Põlisusulised seisavad läti maailmavaate eest ja usuvad, et rahvus saab püsima jääda tänu oma traditsioonide ja vaimse pärandi säilitamisele. Liikumise asutajad leidsid oma juured rahvalauludest (dainadest), mõistes, et iseseisvus on seotud mitte ainult riigipiiride kaitsmise, vaid ka vaimse olemusega.”

Pärandi säilitamise ja uurimisega tehti algust juba palju varem, lisas Broks: “Traditsioonide austamine ja tähistamine on eksisteerinud aegadest, mida keegi täpselt ei mäleta. Need on läti identiteedi alustala. Põlisusu maailmavaade ei seisa kuidagi kõrgemal teiste rahvaste maailmavaate suhtes – need, kes on säilitanud muistsed traditsioonid tänapäevani, on ühtlasi säilitanud oma identiteedi. See ei õnnestunud näiteks preislastel ja nende järeltulijatel, kes sulandusid saksa kultuuri sisse.”

Maailmavaade mõjutab paljus ka oluliste sündmuste ja tähtpäevade meelespidamist. Broks rõhutas, et eluringi tuleb vaadata tervikuna, sest ka pulmad ja pidustused, nagu jaanipäev (Jāņi), on osa samast traditsioonilisest maailmavaatest. “Kui räägime pulmadest ja laulatusest, siis mütoloogiline vaade annab pulmadele tähenduse – jaanipäev on looduse täiuslikkuse aeg, Päike on oma teekonna tipus ja pulmalauludes võrreldaksegi pruuti Päikesega. Selles on sümbolism, mis pärineb aastaaegade ringkäigu ja jumalate austusrituaalidest. Tahame seda reguleerida ka seadustes, et samasugust suhtumist ja arusaama jagaksid ka riigivõimu esindajad.”

Põlisusu tavade järgi algab pulmatseremoonia tavaliselt laulatusega. “Muidugi, vana aja talurahva elusündmused vastasid neile tingimustele, milles elati. Pulmad seisnevad põhimõtteliselt naise toomises uude koju, kus leiab aset kihlus või abielu. Kuid protsess ise on pikk. Selle eel toimub mitu külaskäiku, kus noormees läheb naist otsima ja toimub kihlumine. Ja alles pärast kihlumist võivad toimuda pulmad. Siis vahetatakse sõrmused ja abielu on sõlmitud. Pruudi sissetoomine on kogu rituaali uhkeim osa, mis sisaldab kaaskonda kui ka kaunistusi ja erinevaid tegevusi, sealhulgas tänapäevalgi tuntud väravate läbimine. Kuid sellel on algselt olnud tänapäevast täiesti erinev tähendus. Väravate läbimisel on sümboolne ja püha tähendus ning see ei ole lugu lepitusest,” selgitas Broks.

Ta meenutas, et rituaalidesse on kätketud sõnum, mida väljendavad rahvalaulud. Igal rituaalil on oma tähendus. Samuti on rahvarõivastel – eriti muinasaegsetel rõivastel – sümbolväärtus. Pärg ja ümmargused ehted sümboliseerivad Päikest, viljakuse rituaali keskset valitsejat, sest ilma Päikeseta ei saa miski kasvada ega paljuneda.

Põlisusu abielurituaali võib läbi viia igas kohas, mida peetakse suguvõsa või rahva poolt pühaks. Eriti väekad on paigad, mis on seotud põlvest põlve edasi antud pärimusega. Kuid pühapaigaks võib olla ka lihtsalt esivanemate talus kasvav tamm. Kuna kõigil ei ole sellist võimalust, saavad soovijad lasta end laulatada Väina jõe saarel asuvas Lokstene põlisusuliste pühamus, mis avati viie aasta eest.

2016. aastal toimunud küsitluse järgi peab 20% lätlastest läti põlisusku endale kõige lähedasemaks usutunnistuseks. Neist omakorda 81% luges end Dievturība järgijate sekka. Leedus on põlisusu Romuva preestritel juba aastaid olnud paaride laulatamise õigus.

Alates 2006. aastast kehtib Lätis põhiseaduse parandus, mis määratleb abielu ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna.