Viimaste aastate arengud Lätis näitavad, et rahvusriik suudab sihikindla ja seaduspõhise poliitikaga tugevdada oma suveräänsust ning vähendada võõrpäritolu rahvastiku osakaalu ilma jõumeetmeid kasutamata. Pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale 2022. aastal karmistas Läti järk-järgult Venemaa kodanike elamis- ja sisserändereegleid, seades keskmesse riigikeele, lojaalsuse ja julgeoleku.
Läti parlament Saeima muutis sisserändeseadust nii 2022. kui ka 2024. aastal, nõudes Venemaa kodanikelt – ka neilt, kel varem oli kehtiv alaline elamisluba – selle uuesti taotlemist. Tingimused olid selged: A2-tasemel läti keele oskus, taustakontroll ning taotluse esitamine hiljemalt 30. juuniks 2025. Need nõuded puudutasid ligikaudu 30 000 Venemaa kodanikku.
Läti valitsus ja kohalik meedia selgitasid samme vajadusega tugevdada rahvuslikku julgeolekut, suurendada ühiskondlikku sidusust ning tagada, et pikaajalised elanikud oleksid tegelikult integreerunud Läti riiki ja keeleruumi.
2025. aasta sügisel saadeti 841 Venemaa kodanikule ametlik teade riigist lahkumiseks, kuna nad ei olnud tähtajaks vajalikke dokumente esitanud. Praktikas osutus kõige mõjusamaks just seaduse järjekindel rakendamine: umbes 2600 inimest lahkus Lätist vabatahtlikult juba varem, sageli pärast seda, kui kaotasid õiguse sotsiaaltoetustele ja pensionidele.
Tegelikke sunniviisilisi väljasaatmisi on olnud vähe – vaid kümmekond juhtumit. Enamikul puhkudel anti inimestele võimalus lahkuda omal algatusel.
Läti ametkonnad rõhutavad, et keele- ja julgeolekunõuded on mõeldud kaitsmaks riigi põhihuvisid. Riiklik julgeolekuteenistus on keeldunud elamislubade andmisest sadadele isikutele, keda peeti potentsiaalseks julgeolekuriskiks. Samal ajal on jäetud avatuks võimalus taotleda elamisluba muudel alustel – perekond, töö või humanitaarsed põhjused – iga juhtumit eraldi hinnates.
Läti kogemus näitab, et rahvusriik saab oma keele ja seaduste toel kujundada demograafilist reaalsust viisil, mis tugevdab iseseisvust ja vähendab vaenuliku võõrmõju riske. Selge sõnum, kindlad tähtajad ja järjekindel rakendamine on toonud kaasa märgatava muutuse – suuresti vabatahtliku lahkumise kaudu.
2026. aastal jätkub järelevalve ja üksikjuhtumite menetlemine, kuid suund on selge: Lätis kehtivad Läti põhimõtted. Rahvusriigi kehtestamine algab keelereeglitest, seadusest ja tahtest neid kaitsta.
