Soomes Lapimaal, Rovaniemi lähistel asuva Tainiaro arheoloogilised uuringud on toonud päevavalgele hämmastava avastuse – metsa all asub 6500 aasta vanune kalmistu, mis võib olla suurim kiviaja matmispaik Põhja-Euroopas ja üldse üks põhjapoolsemaid muistseid kalmistuid kogu maailmas. See avastus avab uusi perspektiive Põhjala kultuurile ja muudab senist arusaama kiviaegsest elust nendes piirkondades.
Tainiaro uurimist juhtinud Soome Oulu Ülikooli arheoloogid avaldasid oma leiud ajakirjas Antiquity. Uuringut juhtinud Aki Hakonen ütles, et kuigi Tainiaro asub põhjapoolseimas piirkonnas, kus suurte kalmistute olemasolu kiviajal ei osatud oodata, tuleks ootused ümber hinnata. Ta märkis, et vaatamata puuduvatele luustikele on olemasolevate tõendite põhjal põhjust uskuda, et Tainiaro oli hiiglaslik matmispaik.
Tainiaro avastati juba 1959. aastal, kui kohalikud metsatöölised leidsid seal kivist tööriistu. Hilisemad kaevamised 1980. aastatel tõid päevavalgele tuhandeid esemeid, sealhulgas potikilde ja loomaluid. Tainiaro asub vaid 50 kilomeetri kaugusel põhjapolaarjoonest, muutes selle kui võimaliku kiviaegse matmispaiga avastuse märkimisväärseks ja erakordseks.
Arheoloogid on aastakümneid kahtlustanud, et Tainiaro võib olla matmispaik, kuid seni puudusid otsesed tõendid inimjäänuste kohta. Uued uuringud ja analüüsid on aga toonud esile seni tähelepanuta jäänud aspekte, kinnitades, et vähemalt 44 süvendit Tainiaros sisaldavad inimjäänuseid. Kuigi selles kivises piirkonnas pole säilinud inimese luustikke, on arheoloogid veendunud, et need süvendid on kujult sarnased teiste kiviaegsete matusepaikadega, viidates sellele, et Tainiaro võib olla üks suurimaid kiviaegseid kalmistuid Põhja-Euroopas.
Mitmed tõendid toetavad kindlat veendumust, et tegemist on kiviaegse matmispaigaga, ehkki füüsiliselt säilinud inimluid ei ole leitud. Tainiaro alal avastatud süvendid on kujult sarnased teiste teadaolevate kiviaegsete matusepaikadega, eriti nende nelinurkse kuju poolest. See eristab neid selgelt muudest võimalikest looduslikest või inimtekkelistest moodustistest. Uuringu põhjal on jõutud järeldusele, et vähemalt 44 süvendit on sisaldanud inimjäänuseid.
Tainiaro süvendites on leitud põletusjälgi, mis võivad viidata matustel toimunud rituaalidele. Põletamine on sageli seotud matusekommetega ja võis olla ka osa kiviaegsetest tseremooniatest. Mõnedes süvendites on avastatud punast ookrit, looduslikku pigmenti, mida sageli leitakse kiviaegsetest haudadest, kuigi selle kasutamise täpne põhjus pole teada. Lisaks on leitud palju kivist tööriistu, kammkeraamika potikilde ja põletatud loomaluid. See kõik viitab väga suure tõenäosusega, et tegemist oli kiviaegse kalmistuga, kuid see ei selgita, kuhu surnukehad kadusid.
Üks võimalik selgitus peitub mullas endas, mis lubjakivi puudusel on eriti happeline. Tuhandete aastate jooksul lagunevad orgaanilised materjalid, sealhulgas luud ja puit. Kahe tuhande aasta jooksul saavad neist praktiliselt ainult varjud mullas, nähtavad kui veidi tumedamad mustrid. Kuue ja poole tuhande aasta pärast, nagu Tainiaro puhul, pole surnukehadest praktiliselt midagi järel.
Kuigi ainult umbes 20% Tainiaro alast on seni läbi kaevatud, jätab see avastus võimaluse leida veel matuseid ja täiendavaid jälgi kiviaegsest elust selles piirkonnas. Uued tehnoloogiad, nagu maa-alune radar, võivad aidata avastada veel süvendeid, mida saab täpsuskaevamistega uurida, vältides samal ajal ülejäänud ala liigset kahjustamist. Arheoloogid loodavad, et tulevikus võib avastada matuseid, kus inimluud on paremini säilinud, võimaldades üksikasjalikumaid geneetilisi ja antropoloogilisi uuringuid.
Lapimaa lõunaosa, nagu ka Eestit ja kogu Läänemere idarannikut asustas 6500 aasta eest varase kammkeraamika kultuur. See oli küttide ja korilaste ühiskond, kes võis piiratud määral tegeleda ka taimekasvatusega ja keda on seostatud hõimudega, kellest hiljem kujunesid soomeugri rahvad. Tainiaro ei olnud ainult matmispaik, tuleasemed ja kiviesemete valmistamise jäljed viitavad ka sellele, et seal elati. Aki Hakonen märkis, et tulevased kaevamised võivad pakkuda uusi teadmisi Põhjala kiviaegsete ühiskondade kohta, avades ukse seni tundmatutele aspektidele meie minevikust.
“Tainiaro uuringud näitavad, et ilmselt eksisteerisid suured kalmistud ka Soome arktilistel aladel,” ütles Hakonen. “Tulevikus tuleb kõik uuringud selle ajajärgu Põhjala kohta mingil määral ümber hinnata, sest need kogukonnad polnud ehk nii väikesed, nagu varem arvati.”
