17. juulil lahkus 93 aasta vanuselt manalateele Richard Lynn, väljapaistev inglise psühholoog, kelle teaduslik panus avardas suurel määral arusaamist intelligentsusest ja inimrasside vahelistest erinevustest. Lynn oli silmapaistev isiksus, kes ei kartnud skandaale ning julges süvitsi uurida intelligentsuse ebavõrdse jaotuse põhjuseid ja tagajärgi rühmade, piirkondade, etniliste ja sooliste erinevuste kontekstis.
Richard Lynn sündis 1930. aastal Inglismaal Hampsteadis. Tema isa oli tunnustatud taimede aretaja ja geneetik, kes mõistis, et paljud geneetikute avastused kehtivad ka inimeste kohta. Richardi õpingud viisid ta Cambridge’i, kus ta omandas bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi psühholoogias. Juba 1960ndate lõpul huvitus ta sellest, miks mõned rühmad loovad ühiskonnas paremaid tingimusi kui teised. Tema uurimistööd mõjutasid oluliselt teised silmapaistvad psühholoogid nagu Arthur Jensen, Hans Eysenck ja Cyril Burt.
1970ndatel lõi “Jaapani majandusime” laineid kogu maailmas ning see äratas ka Richard Lynni tähelepanu. Ta otsustas selle põhjuseid lähemalt uurida ning jõudis testide abil tähelepanuväärse avastuseni, et keskmine jaapanlaste IQ (104–105 punkti) on kõrgem kui keskmine eurooplaste IQ. Tema järeldus häiris juba toona paljusid vasakpoolseid ideolooge, kes olid seni väitnud, et valgetel on IQ-testides mustadest paremad tulemused ainult seetõttu, et valged on need testid välja töötanud.
Aastatega tõusis Richard Lynn maailma juhtivaks eksperdiks geograafiliste IQ-erinevuste valdkonnas. Tema uurimused näitasid, et keskmine rahvuslik IQ on üks tugevamaid ennustajaid riigi kogutoodangule inimese kohta. Teised tegurid, nagu vabaturumajandus või strateegiliste loodusvarade (näiteks nafta) olemasolu on samuti olulised, kuid jäävad mõju poolest alla IQ tähtsusele.
Richard Lynn ei kartnud kunagi järgida teaduslikku meetodit, hoolimata sellest, kui skandaalsed võisid olla tema uurimistulemused. 1996. aastal ilmunud raamatus “Dysgenics” andis ta põhjaliku ja veenva selgituse, kuidas inimkonna geneetiline tüvi halveneb ning milliseks võivad kujuneda selle tagajärjed. Ta julges väita, et Ameerika Ühendriikides langeb mustanahaliste IQ kiiremini kui valgete IQ ning põhjendas seda faktiga, et intelligentsetel ja haritud mustanahalistel naistel on keeruline leida sobivaid abikaasasid. Seevastu vaestel mustanahalistel naistel seda muret ei ole ning nemad saavad seetõttu palju lapsi. Lynn kirjutas ka, et düsgeenika mõju on tugevam just naiste hulgas, sõltumata nende rassist.
Oma uurimuses IQ-testide kohta tuvastas Lynn, et teste muudetakse regulaarselt raskemaks, et hoida keskmist skoori 100 juures. Lisaks uuris ta IQ muutusi erinevates rühmades ning leidis, et IQ-erinevused on seotud mitmete faktoritega, sealhulgas geneetikaga.
Samuti käsitles Lynn IQ-taset ja teiste rahvuste ning rasside sisserännet Euroopasse. Tema põhiline immigratsiooni puudutav järeldus seisnes selles, et IQ-erinevustel on tagajärjed. Madala IQ-ga inimeste immigratsioon kõrge IQ-ga ühiskondadesse muudab neid ühiskondi halvemuse suunas.
