31. detsembri õhtul 2024 lahkus meie hulgast Arnold Rüütel, kes juhtis Eesti Vabariiki presidendina aastatel 2001–2006 ning mängis olulist rolli riigi iseseisvuse taastamisel.

Vabariigi President Alar Karis avaldas koos abikaasa Sirje Karisega sügavat kaastunnet Rüütli perekonnale ja lähedastele. Arnold Rüütlile korraldatakse riiklikud matused, millega avaldatakse austust tema panusele Eesti riiklusse ja ühiskonna arengusse.

Arnold Rüütli elutee algas 10. mail 1928 Saaremaal, kus ta juba varases nooruses puutus kokku põllumajandusega. „Juba 5–6-aastaselt harisime koos õega aeda ja tegime maatöid,“ meenutas ta oma 90. juubelil.

Rüütli nooruspõlvele jättis sügava jälje Nõukogude vägede sisenemine Saaremaale 1939. aastal ja Suvesõja sündmused 1941. aastal. Isa andis 13-aastasele Arnoldile püssi, millega ta lasi mõned lasud taganevate punaväelaste suunas. See kujunes tema esimeseks kokkupuuteks võitlusega Eesti vabaduse eest.

Pärast sõda keskendus Rüütel haridusele ja lõpetas 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomina. Juba enne seda oli temast saanud Tartu näidissovhoosi direktor, kus ta paistis silma uuendusmeelse majandijuhina, luues lagunenud majapidamisest hästi toimiva põllumajandusettevõtte.

Aastatel 1969–1977 töötas Rüütel EPA rektorina, edendades Eesti põllumajanduse moderniseerimist. Tema eestvedamisel katsetati Eestis veistepidamises uusi tehnoloogiaid, sealhulgas automatiseeritud söödasüsteeme.

Rüütli poliitiline karjäär tõusis esile 1980. aastatel okupeeritud Eesti tingimustes. 1983. aastal sai temast Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Sel ametikohal õnnestus tal perestroika tuules asuda iseseisvuse taastamise kursile. Rüütli juhtimisel võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 1988. aastal ning deklareeriti Eesti iseseisvuse taastamist 20. augustil 1991.

Kuigi amet oli algselt nominaalne, mängis Rüütel Ülemnõukogu esimehena kriitilist rolli Eesti rahvusvahelises tutvustamises ning suhete loomisel lääneriikidega. „Me olime esimesed, kes hakkasid taastama iseseisvust parlamentaarselt ja veretult,“ ütles Rüütel ühes hilisemas intervjuus.

2001. aastal valiti Arnold Rüütel pärast pikka ja pingelist protsessi Eesti presidendiks. Tema ametiajal liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATOga. Rüütel püüdis tasakaalustada rahvusvahelist integratsiooni ja Eesti traditsiooniliste väärtuste kaitset.

Lisaks rahvusvahelistele saavutustele keskendus ta presidendina sotsiaalse ebavõrdsuse ja regionaalarengu probleemidele. Ta algatas ühiskondliku leppe protsessi, mille eesmärgiks oli Eesti tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng.

Pärast ametiaja lõppu jätkas Rüütel aktiivselt poliitilist tegevust, kuuludes esmalt Rahvaliitu ja hiljem Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridadesse. Ta oli pikka aega EKRE auesimees, kuid lahkus erakonnast 2024. aastal.

Rüütel jäi oma elutöö kaudu pühendunuks maaelu ja põllumajanduse edendamisele, mis oli talle tähtis nii noorpõlves kui ka poliitilises tegevuses.

Arnold Rüütli akadeemiline panus ulatus kaugemale põllumajandusest. Ta oli mitme ülikooli audoktor ja Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor. Ta kirjutas sadu teadusartikleid, keskendudes põllumajandusliku tootmise tõhustamisele ja innovatsioonile.

President Arnold Rüütli elu ja töö kajastavad Eesti ajaloo keerulisi etappe – alates okupatsiooni varjudest kuni iseseisvuse taastamiseni. Tema pühendumus põllumajandusele, poliitilisele stabiilsusele ja rahvuslikele väärtustele jääb eeskujuks tulevastele põlvkondadele.

Rüütlit jäävad leinama abikaasa Ingrid Rüütel, kaks tütart ja kuus lapselast.